9.-10. märtsil külastasid Tunne Kelami kutsel Brüsselit maakonnalehtede ajakirjanikud. Europealinnas jagasid neile selgitusi sealsed Eesti esindajad, teiste seas Henrik Hololei, kelle ametinimetuseks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor.
Harju Elu küsis Hololeilt Rail Balticu kohta.
Millal käidi esimest korda välja Rail Balticu idee?
Tegelikult see idee ei ole nii uus, kui võib arvata, sellepärast, et selles on mitu faasi. See algne faas oli olemasoleva raudteevõrgustiku moderniseerimine, millest on juba rohkem kui kümme aastat möödas. See, mida me täna tunneme Rail Balticu nime all ehk raudteeühendus Tallinnast Varssavini, tekkis peale seda, kui läksid käima jutud loomaks Euroopa Ühendamise Rahastut.
Euroopa Ühendamise Rahastu on olnud uus infrastruktuuri instrument, mis tuli kasutusele 2014. aastal ja mille mõtteks on ühendada geograafiliselt perifeerset Euroopat eelkõige Kesk-Euroopaga, ühendada erinevaid riike omavahel, kus need ühendused on olnud puudulikud, ja eelisarendada raudteetransporti, kuna raudteetransport on kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik.
Aga kes konkreetselt Rail Balticu nime välja käis?
Nagu ikka selliste asjade puhul, ei ole otseselt ühte inimest, kes selle mõttega välja on tulnud, vaid ta on ajas arenenud ja võtnud ühe või teise vormi. Eks ta siis tekkis, kui need võimalused tulid.
Seal oli kindlasti ka oma osa tolleaegsel Euroopa Komisjoni asepresidendil transpordivolinikul Siim Kallasel.
Millisest asulast Rail Baltic algaks ja millises ta lõppeks?
Põhimõtteliselt tähendaks see raudteeühendust Tallinnast Varssavisse, aga me teame ka seda, et soomlased on projektis osalemisest huvitatud. See ei tähenda seda, et raudteesild Helsingi ja Tallinna vahel tuleks, vaid seda, et Soome saaks efektiivselt ära kasutada seda ühendust ja loomulikult kasutades selleks laevaühendusi. Soome tööstus on Rail Balticu vastu alati huvi väljendanud.
Teiselt poolt Varssavi ei ole ju ka mingi lõppjaam. Sealt on võimalik edasi liikuda, aga algse plaani järgi ta tõepoolest Tallinna-Varssavi on.
Kui pikk Rail Baltic kilomeetrites tuleks?
Trassi kogupikkus Balti riikides on ligikaudu 728 kilomeetrit ning ligikaudu 210 kilomeetrit sellest on Eestis.
Aga milliseid asulaid Rail Baltic Eesti alal läbiks?
See on pigem vist küsimus Eesti poolele, kes sellega tegelevad ja kes selle konkreetse trassi planeerimisega paremini kursis on. Need otsused, milline saab olema raudteetrass tehakse liikmesriigi poolt ja ei kuulu Euroopa Komisjoni pädevusse.
Kui suur on ikkagi Rail Balticu maksumus?
Projekti eeldatav maksumus on hetkel 4,8 miljardit (põhja-lõuna suunaline raudtee). Poola omakorda investeerib märkimisväärselt oma territooriumil, mis aitab tagada parema ühenduse Varssaviga ning ka sealt edasi. Elu on näidanud, et suured transpordiprojektid on tavaliselt läinud nõksa kallimaks. Eks see täpne maksumus lõppude lõpuks selgub ajas, aga ma arvan, et ta kuhugi sinna kanti peaks jääma.
Kui suure osa Rail Balticust peaks maksma Eesti riik?
Tänase seisuga nende projektide puhul, mis on heaks kiidetud, on kaasfinantseerimise osakaal kuskil 81-82 protsenti Euroopa Liidu poolt. Ülejäänu tuleb leida Eesti riigil. See on tänane seis.
Eesti raudtee on praegu ehitatud vastavalt Venemaa raudteede rööpmelaiusele. Rail Baltic soovitakse ehitada vastavalt Lääne-Euroopa rööpmelaiusele. Kas ei peitu siin vastuolu?
Ei. Põhja-lõuna suunaline ühendus ja ida-lääne suunaline ühendus on natukene erinevad ja selle mõte ongi olnud ju see, et Rail Baltic ehitada Euroopa rööpmelaiusele, mis võimaldaks tal ilma mingisuguste vahelülideta mugavalt ühenduda kogu muu Euroopa raudteesüsteemiga. Peale selle Euroopa Liit finantseerib ainult neid raudteeprojekte, mille puhul on kasutusel Euroopa rööpmelaius.
Te olete jälginud Rail Balticu arengut pikema aja jooksul. Kui palju Rail Balticu toetajaid Euroopa Parlamendis on, kui paljud on vastu?
Ma tean, et Euroopa Parlamendis on Rail Balticul toetusgrupp, kuhu kuuluvad erinevatest riikidest pärit inimesed, mitte ainult nendest riikidest, mida Rail Baltic läbib, vaid ka mujalt, Saksamaalt jne. Neid on kindlasti päris palju.
Millal otsus Rail Balticu koht ikkagi tehakse?
Euroopa Komisjon on finantseerinud seda projekti täna lähtudes sellest, et see projekt on kolme Balti riigi poolt esitatud. Meie jaoks ei ole küsimust kui sellist. Ma saan aru, et konkreetsed otsused tehakse liikmesriikides ja on juba liikmesriikide, mitte Euroopa Komisjoni teema.
Kui otsus on pooldav, siis millal teie hinnangul võiks alata ehitustöö?
Ehitustöö on jällegi asi, mis puudutab otseselt liikmesriiki, kes seda ehitab. Mina Euroopa Komisjoni poole pealt ei tegele selle küsimusega, aga ma saan aru, et plaanis on, et see võiks hakata niipea, kui selleks on kõik tingimused täidetud.
Ja kaua Rail Balticu ehitamine aega võtab?
Balti riigid on koos seadnud endile eesmärgi ehitada Rail Baltic valmis aastaks 2025.
Kuidas mõjutab Rail Balticu tulemine Eesti majandust?
Positiivselt kindlasti. See loob uusi võimalusi ning uusi ühendusi. Geograafiliselt Euroopa äärealal oleva riigi majanduse ning julgeoleku jaoks on selliste ühenduste loomine erakordselt tähtis ning võimatu on vastupidist väita.
Millised suuri ehitusprojekte Euroopa Liidul Eesti jaoks veel varuks on?
Sellises mahus projekti, mis täidaks neid kriteeriume – nimelt ühendaks mitut riiki ja eelisarendaks kõige jätkusuutlikumaid transpordiliike – ma ei näe lähemas perspektiivis küll kuskilt tulemas. Seega on küsimus väga lihtne, kas teeme ära või jääme igaveseks ajaks Tsaari-Venemaa raudteesüsteemi osaks.
