Harku alevikus Aia tänavas avati läinud nädala kolmapäeval sotsiaalkeskus, kus pakutakse nii päevakeskuse kui ka kogukonnas elamise teenust.

Avamisel viibinud sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas, et juba sotsiaalmajade ja hooldekodude hoogsast lisandumisest nähtub, et riik ja omavalitusused, aga nendega koostöös ka erasektor panustab aina enam sotsiaaltöösse. Vähem kui aasta tagasi avati siinsamas Harku vallas Tabasalus eakatele mõeldud Pihlakodu.

Mahajäetud majast elupaik abivajajaile

“Tabasalus valmis vahepeal ka kauaoodatud uus tervisekeskus ning täna avame pidulikult Harku sotsiaalkeskuse uksed, mis loob täiendavad võimalused erivajadustega inimestele, mitmekesistades sellega Harkus pakutavaid kooskäimise võimalusi meie auväärses eas elanikkonnale,” kõneles Harku vallavanem Erk Sandla.

Valla volikogu esimees Vytautas Martinonis meenutas natuke ajalugu: “2019. aasta 24. septembril käisime valla volikogu sotsiaalkomisjoniga tutvumas selle kinnistuga. Meile vaatas vastu üsna mahajäetud, võib olla veidi nukker ja kurb maja, mis vajas uut elu ja rõõmu.

Enne seda oli siin immigrantide kinnipidamiskeskus, mille Politsei- ja Piirivalveamet Harku vallale 2019. aastal tasuta üle andis. Harku valla initsiatiivil kohandati hoone sotsiaalkeskuse vajadustele vastavaks. Investeeringu kogumaksumuseks kujunes ligi 127 000 eurot.

Päevakeskuse juhataja Kersti Ojasu kinnitusel jagub keskuses ruume 25 kogukonnas elavale puudega inimesele ja lisaks on veel päevakeskuses 20 kohta. Nii et kokku pakuvad maja 14 töötajat teenuseid 45 inimesele.

Päevakeskus korraldab päevahoiuteenust täisealistele puuetega inimestele, kellel on osaline või puuduv töövõime, aga kelle tervislik seisund lubab osaleda tegevustes ilma pideva järelevalve, hoolduse ja põetuseta. Päevakeskus on mõeldud ainult Harku ja selle lähivaldade inimestele.

Sotsiaalkeskus, mis osutab ka kogukonnas elamise teenust, on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes tuleb toime enda eest hoolitsemisega, suudab osaleda majapidamistöödes, kuid vajab pidevat juhendamist igapäevaelu tegevustes ja toetust toitlustuse tagamisel ning elamiseks eluruumi. Vajadusel osutatakse nõustamisteenust erivajadusega peredele ja teistele sihtrühmadele. Sotsiaalkeskusesse suunatakse riigi ja sotsiaalameti poolt ka teistest piirkondadest kui Harku vald.

“Puudega inimese viibimise eest sotsiaalkeskuses tasub kas riik või omavalitsus, millest osa peab katma ka sotsiaalkeskuse elanik või tema lähedased,” selgitas Kersti Ojasu.

Nõu küsima oodatakse ka lähedasi

“Juba praegu käib üks meie püsielanik tööl põllumajanduses, abis lihtsamatel töödel, teist valmistame ette töövestluseks,” kinnitas Ojasu.

Tulevikus soovitakse keskuses läbi viia sotsiaalteenuste arendusprojekte ja pakkuda elanikele muid teenuseid, mis nende igapäevaeluga toimetulekut toetaks ning soodustaks. Samuti plaanitakse arendada koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikutega, mille eesmärk on pakkuda teenuseid abivajajate tegevusvõime säilitamiseks ja arendamiseks. Mõned asukad hakkavad ka rehabilitatsioonikeskuses koolis käima, et avarduks võimalused tööturule naasta.

“Sotsiaalkeskus ei ole suletud asutus. Me osutame inimestele teatud abi, et nende arstirohud saaks võetud või teised meditsiinilised raviskeemid ja ettekirjutused täidetud, et nad oma rahadega finantsiliselt hakkama saaksid. Teeme seda ööpäevaringselt,” rõhutas Kersti Ojasu kokkutulnuile.

“Meie poole võib pöörduda abi saamiseks mitte ainult sotsiaalkeskuse elanik, aga ka tema lähedane, kes on kliendi pärast mures. Me lausa julgustame kõiki lähedasi pöörduma. Koos leiame abi,” kutsus Kersti Ojasu avamisele tulnud inimesi majaga tutvuma.

Harku sotsiaalkeskuse avatseremoonia suur pildigalerii asub siin.