Kes juhtus nägema Tiina Pargi reisisaadet Český Krumlovi linnast või on reisinud Tšehhis ringi, märkab sealset head elatustaset. Meelehärmi peaks tekitama see, et Tšehhi ja Poola viimaste aastate areng on olnud meist kiirem, tõdeb Harjumaa ettevõtja Karl Renser.

Selliseid ilusaid linnu nagu Český Krumlov on Tšehhis arvukalt. Teed ja majad on korras ning elu keeb ka riigi kaugemates nurkades, samas kui Eestis on suurematest linnadest kaugemal elu kohati välja surnud. Kui Eesti kiidab ennast kui Ida-Euroopa eeskujulikku riiki, siis päris nii see pole.

„Ettevõtluse poole pealt pole meil võrreldes Tšehhiga palju kiidelda, ka teedeehitus on neil seal kordades parem,“ märgib Karl Renser, kelle sõnul võiks Eesti ajakirjandus rääkida rohkem Tšehhist, Slovakkiast ja Poolast, sest nende riikidega on meil põhjust ennast enam võrrelda kui Lääne-Euroopaga. „Võiks minna kohale, uurida, kuidas ja mida seal tehakse,“ soovitab kogenud ettevõtja.

Tšehhi 10 aastat ees

Koos rootslasega asutas Renser üheksakümnendate esimesel poolel turbapakkimismasinaid ja -liine tootva ettevõtte KT Arengu AS, mida juhtis 15 aastat. Praegu on ta Tšehhi ja Slovakkia tootmisvahendeid pakkuva firma KRK Mõigu juht, kes teab, mida räägib, sest teda seob side Tšehhiga juba 35 aastat.

Juba sügaval nõukogude ajal, kui ta töötas pärast TPI masinaehituse eriala lõpetamist Talleksis aastate jooksul eri ametikohtadel – alates tehnoloogist kuni tootmisjuhini välja –, viis NSVLi ja Tšehhoslovakkia vaheline koostöö teda 1982. aastal kolmeks aastaks Talleksi esindajana sealsesse masinaehitusse tööle.

Hea oli see, et toonasesse sotsriiki sai ta kaasa võtta kogu perekonna. See kogemus avas Karl Renseri silmad, sest sotsialistlikud Ida-Euroopa riigid olid juba sel ajal arengus oluliselt eespool.

Ta mäletab, kui öeldi, et Tšehhis on toidupoes 20 erinevat sorti suitsuvorsti müügil. „Tegelikult olid toiduainete ja riietekauplused seal juba siis sellised, nagu meil täna. Ka majad olid juba siis heas korras. Esialgu ei saanudki sellest aru, ütlesin kogu aeg, et meil Eestis on ka palju ilusaid kohti, aga kui tulin aasta pärast koju puhkusele, hakkasin märkama, et meil oleks küllalt areneda,“ meenutab Renser, kes tagasi Eestisse sõitis Tšehhist ostetud Volgaga.

Karl Renser on Tšehhi ja Slovakkia tootmisvahendeid pakkuva firma KRK Mõigu juht, keda seob side Tšehhiga juba 35 aastat. Tšehhidest oleme me tema sõnul maas nii majanduses kui regionaalpoliitikas. FOTO Taavi Alas 

Tööasjus praegugi Tšehhis käies näeb Renser kogu aeg, kuidas seal elu muutub. Muidugi on mängus ka euroraha, aga iga kord, kui ta Tšehhi sõidab, on vahepeal ehitatud juurde uusi teid, sildu, viadukte. Tšehhi laiahaardeline tootmissektor, tööstuse kiire areng ja ettevõtete ekspordivõime paneb kadestama.

Ka Poola on viimastel aastatel väga palju arenenud. Renser meenutab ühte huvitavat seika 80ndate keskpaigast, kui nad koos tšehhidest ja slovakkidest kolleegidega arutasid, et kui nad peaks senisest režiimist vabaks saama, siis kaua läheb aega, et jõuda Saksamaale järele. „Tšehhid arvasid, et neil seitse, mina pakkusin, et meil kümme aastat. Täna julgen öelda, et meil läheb kümme aastat, kui jõuame sinna, kus tšehhid praegu on,“ ohkab Renser. „Mõned asjad on meil sama hästi, aga pean silmas sellist arengut, et toodame nii palju, et meie toodangut ostetakse üle maailma, et meie külad on sama korras, majad soojustatud.“

Tšehhi keelt oskav Renser tunnistab, et sealne töösse suhtumine on samuti veidi parem kui meil: „Neil on muidugi ka palju kvalifitseeritud tööjõudu, sest inseneriõpe, metalli- ja tööstustööliste õpe on seal paremini korraldatud kui meil.“

Ehkki tööjõupuudus on sealgi, on oskustööliste valik siiski suurem. Seepärast on Volkswagen viinud sinna oma Škoda tehased. Kolini linnas asub Toyota, Peugeot’ ja Citroëni ühendatud tootmistehas.“

Renseri sõnul on tšehhidega ka hea koostööd teha. „Mul pole kunagi olnud olukorda, et keegi tahaks mind alt vedada. Mina usaldan neid, nemad mind.“

Tšehhi odav õlu

Asju, mida saab Tšehhilt õppida, on Renseri sõnul mitmeid. Üht-teist saaks ära teha riigi ja osa kohalikul tasandil. Lahja alkoholi aktsiisi tõstmine Eestis tekitab Renseris pahameelt. „Tšehhis meeldib inimestele minna õhtul õllebaari mõnusalt suhtlema, koos telekast jalgpalli vaatama. Kui õlu oleks kallis, jääks selline õhtul peale tööd aja mahavõtmine ära, aga ma ei ole kunagi näinud, et minnakse joomisega liiale,“ kiidab ta.

Seal pole meie mõistes ääremaid, lagunenud külamaju ega viletsaid teid. „Kruusateid andis otsida juba 80ndatel, kui seal töötasin,“ meenutab Renser.

Tootmisettevõtteid leiab seal igas väikeses kohas. Eesti omavalitsused küll tahaks arengut, kuid tootmisettevõtjaid ei peeta eriti oluliseks. Nii oli Renseril varem Tabasalus ettevõte, mis asus 3000-ruutmeetrises hoones. Kui poleks tulnud majanduskriisi, oleks see maha võetud ja sinna kortermajad asemele ehitatud – ainult see oli tähtis. „See, et olime firma, kes eksportis 60-70% toodangust Itaaliasse, Austriasse ja mujale, polnud oluline.“

Sama on Renser kuulnud ettevõtjatelt Eesti teistest nurkadest – tootjaid omavalitsustes ei hinnata ja ka laiendusprojektid võtavad väga palju aega. Tuleb ette, et hoonet ei müüda teadlikult tootjale, vaid vahendajale. Hoone uus omanik ootab aastaid, et see hoone kallimalt maha müüa või rentida tootmisfirmale. „Harjumaal on sellist asja küll vähem,“ tõdeb Renser.

Karl Renseri kolm soovitust

1. Töökohad maapiirkondadesse. Riik või vald võiks ehitada mahajäetud paikadesse tootmishooneid ja anda neid firmadele soodsalt rendile. „See on ainus võimalus, et keegi viiks oma tootmise pealinnast eemale. Miks? Ükski välisinvestor ei hakka ehitama tehast näiteks Rummu asulasse. Kui selline maja oleks seal olemas, tooks ta sinna vaid seadmed. Kui äri ei õnnestu, lahkub ja uus tuleb asemele.“

2. Eesti maapiirkondade elatustaseme tõstmine. Lisaks kergliiklusteede ehitamisele võiks keskenduda ka sellele, et taotleda raha ka maapiirkondades elavate inimeste majade renoveerimiseks. See väldib ääremaastumist, Eesti elukvaliteet paraneks ja inimesed tahaks sinna elama ja tööle tulla. Lagunenud majad, mida Eestis on palju, tuleks maha lõhkuda.

3. Ekspordi osa peab jõudsalt suurendama, ainult see teeb riigi rikkamaks. Üldjuhul tootmisettevõte, kes ei suuda üle 50 protsendi eksportida, pole Eesti väikesel turul elujõuline. Eestis tuleks rohkem avalikult rääkida edukatest firmadest ja tutvustada noortele tootmist, sest tähtsad ei ole ainult robotid või IT-töökohad, vaid vaja on ka insenere ja töölisi, kes oskaks metallist või puidust midagi ise teha ja ka sellest rõõmu tunda.

CV: Karl Renser (76)
• Lõpetanud TPI masinaehituseriala
• Töötanud Talleksis 30 aastat
• KT Arengu ASi asutaja ja juht 1994-2009
• Allestpac OÜ asutaja 2004
• Praegu KRK Mõigu OÜ tegevjuht (asutas ettevõtte 1997)