Halli varjundid: majandusprognoosid midagi roosilist ei ennusta (0)
Article title
Riigi majandus on juhitud kehva seisu, mistõttu valitsus nüüd kodanikke oma rahakotiraudu üha enam avama sunnnib. FOTO: Steve Buissinne / Freerange Stock

Värsked riigi, SEB ja Swedbanki majandusprognoosid kinnitavad, et majanduskasv tasapisi taastub ning palgad küll tõusevad, aga maksutõusud ja inflatsioon koormavad tavakodanikku nii, et reaalne ostujõud väheneb. Valitsuse otsused inflatsiooni ei ohjelda, parandades küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjudes majanduskasvule pärssivalt.

Läinud aasta arvestuses kukkus Eesti majandus Euroopa Liidu riikide arvestuses enim. Majanduslangus jätkub ja selle oodatud-ennustatud tõusuks pöördumine teises poolaastas nihkub aina edasi. Uued prognoosid lubavad jällegi sedasama, mis varemgi – küll ükskord õnn meie õuele saabub. Kaja Kallase valitsus oli peaministri kõrgele kohale lahkumise ootuses üsna teovõimetu, kuid seda suuremad ootused on hiljuti ametisse astunud Kristen Michali juhitud valitsusele.

Vaja on selgust ja läbipaistvust

President Alar Karis ütles Kadriorus Roosiaia vastuvõtul peetud traditsioonilises kõnes, et tasakaalus eelarve üksi ei ole kuigi ambitsioonikas eesmärk ega „see lõplik Põhjanael“. President oli üsna kriitiline nii lahkunud kui ametisse asunud Reformierakonna juhitud valitsuse suhtes.

„Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. [..] Inimesed tahavad mõista, miks neid maksudega koormatakse ja kuidas nende raha kasutatakse. Ei piisa kinnitamisest, et riigi kulud ja tulud pole tasakaalus. Valitsuse poliitika võib olla õige, kuid inimesed peavad seda tajuma õige ja õiglasena,“ ütles riigipea, lisades, et kui võim tundub ebaõiglane, käriseb usaldus selle võimu ja lõpuks ka oma riigi vastu.

Ainus võimalus on Karise hinnangul valitsuse kavandatud maksutõuse ja rahakasutust põhjalikult ja läbipaistvalt selgitada. See on teravas kontrastis uue rahandusministri Jürgen Ligi  suhtumisega, kes põhjustas meedias poleemikat väitega, et maksude puhul ei tohikski küsida, kuhu need lähevad. Teiste hulgas vastas talle ajakirjanik Vilja Kiisler Eesti Päevalehe artiklis „Jürgen Ligi, te eksite“: „Ridade vahelt lugedes ja ainult õige pisut vinti peale keerates võib sõnastada: küsid maksude kasutamise järele? Ei usalda mind, rahandusministrit? Järelikult ei armasta oma riiki. Pole õige eestlane. Reetur! [..] Maksumaksja mitte ainult et ei tohi, vaid lausa peab huvi tundma selle vastu, kuidas riik maksuraha kulutab“.

Septembri viimasel nädalal tuli rahandusministeerium viimaks välja majandusprognoosiga, mille võtab aluseks ka valitsus maksude tõstmisel. Need asjad polegi ju veel päris selged. Oma prognoosidega tulid välja ka SEB ja Swedbank.

Mis juhtuma hakkab?

Rahandusministeeriumi prognoosi alusstsenaariumi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, jõulisemat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbimiskindlus kosub ja intressimaksed vähenevad.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv on prognoosi järgi tuleval aastal 3,3%, nominaalkasv 7,1% ja SKP jooksevhindades on 42 miljardit eurot.

Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid – energiahindade langus taandub, majandus elavneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon ajutiselt kiireneb.

Prognoosi kohaselt mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet koalitsioonileppega plaanitavad kulu- ja tulumeetmed. Koalitsioonileppe katteallikate stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal 2,7%. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastall 0,8 ning ülejärgmisel aastal ühe protsendipunkti võrra.

Tarbijahinnaindeks kasvab 2025. aastal 5% võrra ja 2026. aastal 3,2% võrra.

Paljuski ei arvesta prognoos aga koalitsioonilepet ja veel langetamata otsuseid ning seega tuleb selleks, et selgemalt teada saada, kui palju meie elu järgmisel aastal kallineb, ära oodata valitsuse otsused.

Neivelt: ravime haiget, aga diagnoos on vale

 

Ettevõtja, endine pangajuht Indrek Neivelt annab ERRis rahandusministeeriumi uut prognoosi vaadates valitsusele kriitilise hinnangu: ravime haiget, aga diagnoos on vale.

„Eelmisel aastal lubati meile maksutõuse, et „rahandus korda teha“. Nüüdseks on selgunud, et rahandust korda ei saadud. Pigem vastupidi. Ja jälle tõstetakse käibemaksu. Miks peaks seekord teisiti minema? Kas meie diagnoos on õige?“ küsib Neivelt.

Ta juhib tähelepanu asjaolule, et meil on praktiliselt 30 aastat olnud olukord, kus majanduse nominaalne kasv – ehk lihtsustatult ka eelarve kasv – on olnud suurem kui inflatsioon ning seetõttu on ka suur osa eelarve kuludest olnud indekseeritud inflatsiooniga, näiteks riigitöötajad palgad ja pensionid. Siiani on seega kõik hästi olnud, kuid nüüd on asjalood muutunud: koroonaeelse ajaga võrreldes on eelarve kulud plahvatuslikult kasvanud – 50%, tulud seejuures 38%. Majanduse nominaalkasv on olnud 34%. Majanduslanguse tingimustes tekivad seetõttu üha suuremad eelarvelised kulud, samas kui tulud vähenevad. Valitsuse otsused aga suurendavad inflatsiooni ning vähendavad majanduskasvu, kasvatades eelarve puudujääki. Neivelti retsept on järgmine:

„Mina teeksin selliseid otsused, mis ei tõstaks inflatsiooni, vaid üritaks selle kontrolli all hoida. Ehk käibemaksu ning aktsiise ma ei oleks torkinud ega torgiks. Seoks osa kulutusi lahti indekseerimisest ning tõstaks rikkamate inimeste ja ettevõtete maksukoormust. [..] Kõige tähtsam oleks vältida inflatsiooni kiirendamist, mis vähendab nii tarbimist kui ka konkurentsivõimet.“

Lisaks näeb ta ainsa alternatiivina olukorras, kus astmeline tulumaks ja ettevõtete tulumaks on tabuteemad, pensioni teise samba lõpetamist, sest pärast viimast reformi korjavad sinna raha enamasti need, kellel oleks võimekus ka vabatahtlikult raha korjata, ning see raha liigub vähemalt 90% ulatuses välismaale, mõjutamata meie majandust. Samuti tuleks tema hinnangul maksustada dividende kuni teatud tasemeni samamoodi kui palka, ning maksustada ka elektriautod, mis samuti teid lõhuvad, aga aktsiisi nende pealt ei maksta.


ARVAMUS

Pangad: majandus taastub oodatust aeglasemalt Swedbank prognoosib, et Eesti SKP kasvab järgmisel aastal 1,5%, kuid maksutõusud ja avaliku sektori kulukärped vähendavad seda protsendipunkti võrra. SEB on optimistlikum: 2,5% kasvu. Tänavu on aga veel langus.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina võtab panga analüüsi kokku nii: Eesti majandus taastub langusest varem oodatust aeglasemalt.

„Eesti majandus on tasapisi paranemas. Eesoleval paaril aastal toetavad kasvu peamiselt väliskeskkonnaga seotud tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus. Valitsuse plaanitav maksupakett ja kulukärped kiirendavad aga inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu,“ sedastab Mertsina. See võib omakorda halvendada majapidamiste kindlustunnet, mis on niigi nõrk ning millel on negatiivne ja suur (eratarbimine on u pool SKP-st) mõju eratarbimisele.

Esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti SKP selle aasta esimesel poolaastal 1,4%. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb selle aasta SKP Swedbanki hinnangul 0,6% langusesse; Eesti SKP kasvab järgmisel aastal 1,5% ja ülejärgmisel aastal 2,5%. Uus maksupakett ja avaliku sektori kulukärped vähendavad aga 2025. aasta SKP kasvu üle ühe protsendipunkti ja 2026. aastal ligi pool protsendipunkti.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutab panga majandusprognoosis, et kavandatavad maksutõusud parandavad küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjuvad majanduskasvule pärssivalt.

„Nigela ekspordi ja majapidamiste kokkuhoidlikkuse tulemusena kahaneb Eesti SKP ka sel aastal, kuid mullusest oluliselt tagasihoidlikuma 0,7% võrra. Majanduskasv hakkab sügisel küll taastuma ja järgmisel aastal suureneb SKP juba 2,5%. 2026. aastaks prognoosime 2,7% suurust majanduskasvu, mis on lähedal Eesti majanduse pikaajalisele kasvuvõimele,“ on SEB hinnang.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.