Haldusreformiga kimpus Loksa ei leia sobivat partnerit (0)
Loksa linnapea Värner Lootsmanni arvates võiks muuta Harju maakonna piire. Loksa linnapea Värner Lootsmanni arvates võiks muuta Harju maakonna piire. 
Ehkki Loksa linnal on maismaapiir vaid Kuusalu vallaga, pole varasemad ühinemiskatsed Kuusaluga edukad olnud. Suurema Lahemaa ühendvalla idee aga ei võta vedu. Vägisi terendab ärapõlatud pruudi saatus.

Kuuendat aastat Loksa linnapea ametit pidav veteranpoliitik Värner Lootsmann (70) mainib, et kunagi oli Harjumaal kolm rajooni: Loksa, Kose ja Keila. Loksa rajoon eksisteeris aastatel 1950-1957.

Linnaõigused sai Loksa 25. augustil 1993, millega moodustati ühtlasi kohalik omavalitsus. Ehkki Lootsmann peab asulat jätkuvalt tõmbekeskuseks, on sellel praegu ette näidata vaid 2746 elanikku.

Veerand sajandi eest oli Loksal asukaid veel 4325. Ka see jääks käimasoleva haldusreformiga nõutud viiest tuhandest tunduvalt allapoole.

Vald ühines Kuusaluga

Lootsmannil on okas südames 2005. aasta sündmuste pärast, kui järjekordselt omavalitsusi ühendada püüti. Kõigepealt määrati ühinemispiirkonnaks Loksa linn ja Loksa vald. See tundus loogiline, sest need paiknesid kõrvuti, linnavalitsus ja vallavalitsus lausa samas majas.

Vabariigi valitsuse määrusega aga laiendati ühinemispiirkondi. “Pärast seda, kui Kuusalu vald lülitati sinna juurde, siis otsustasid Kuusalu valla ja tolleaegse Loksa valla juhid omavahel kokku leppida ühinemise, et mitte ühineda Loksa linnaga,” meenutab Lootsmann.

“2005. aasta ühinemine Loksa vallaga sai teoks seetõttu, et mõni aeg (umbes poolteist aastat – A.T.) varem tegi Loksa vallavolikogu Kuusalu volikogule vastava ettepaneku,” selgitab Kuusalu vallavolikogu praegune esimees Enn Kirsman.

Miks ikkagi säärane ratsukäik tehti? Kui Loksa linnas on võim väga selgelt koondunud Keskerakonna kätte, siis Loksa ja Kuusalu vallas domineeris tol ajal Res Publica. Kuusalu vallavolikogus on praegugi vaid üksainus keskerakondlane – seesama Lootsmann, kes Loksa linnapeana töötades elab igapäevaselt Kuusalu vallas.

Silma hakkavad rahvuslikud erinevused. Loksal jääb eestlaste protsent alla kolmekümne. Ühinenud Kuusalu vald on selgelt eestikeelne omavalitsus.

Teine katse ebaõnnestus

2008. aasta sügisel tegi Loksa linn ühinemisettepaneku Kuusalu vallale. “Nagu täna kurjad keeled räägivad, võeti küll seal otsus vastu, et ütleme jah, aga ärme tegelikult pihta hakkame,” salvab Lootsmann Kuusalu vallavolikogu kohta.

Kirsman eitab seda: “Kuusalu vallavolikogu võttis oktoobris 2008. aastal vastu Loksa linnavolikogu ettepaneku alustada liitumisläbirääkimistega. Toonane Kuusalu vallavolikogu esimees Tõnu Tamm ja kauaaegne vallavolikogu sekretär kinnitavad, et otsuse koopia saadeti paberkandjal ka Loksa linnavolikogule ning jäädi seejärel nende vastust ootama.”

“No fakt on see, et see otsus saadeti kenasti kaaskirjaga, nii nagu ette nähtud, maavanemale, saadeti regionaalministrile, aga kellele ei saadetud, see oli Loksa linnavolikogu,” põrutab Lootsmann.

Ajaleht Sõnumitooja hilisem uurimine näitas, et Loksa linnavolikogu oli Kuusalu vallavolikogu ettepaneku siiski kätte saaanud. Loksa otsustas Kuusalu vallavolikogu otsuse väljatrükki siiski ametliku dokumendina mitte käsitleda, sest kahtles selle ehtsuses (Sõnumitooja 26.02.2013).

6597 inimesega Kuusalu vald on piisavalt rahvarohke, et ka senisel kujul toime tulla. Loksa linnale kasin elanike arv uhkes üksinduses jätkamist ei võimalda.

Kolmandale ringile

Loksa linnavolikogu tegi 20. jaanuaril 2016 otsuse “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepanekute tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks”. Kuusalu vallamajja laekus see ettepanek 25. jaanuaril.

Vastavalt Eesti seadustele on Kuusalu vallavolikogul aega ettepanekule vastamiseks kaks kuud ehk 26. märtsini. “Kindlasti ei tule see otsus kiirelt ega ka kergelt,” arvab Kirsman. Mida siis Loksa Kuusalult soovib?

Loksa linn peab silmas kahte võimalust. “Üks variant on piiride muutmine sellest osas, mis oli endine Loksa vald, et see ühineks Loksa linnaga. Teine variant on Loksal ühineda kogu Kuusalu vallaga, aga muidugi eeldusel, et vähemalt praegu ei mõeldaks mingisuguse täiendava miljonilise laenu võtmisele,” arvab Lootsmann.

Tüliõunaks on nimelt miljon eurot maksev Kiiu mõisa remont, mida Kuusalu vald laenurahaga ära teha tahab. “Miks on vaja vana mõisa hoonet remontida seal pargis?” küsib Lootsmann: “Remont on täna oluliselt kallim, kui pärast seda müüa.”

“Kuusalu vallavalitsus on tegutsenud Kiiu mõisas 1994. aastast. Juba siis, kui endisesse Kuusalu kolhoosi keskusehoonesse koliti, oli hoone kapitaalset remonti vajav,” vastab Kirsman.

“Kuusalu valla finantstervis on hea, ja kui arvata, et miljonilaen Kuusalu valla eelarve kreeni viib, siis seda pole küll põhjust karta,” lisab Kirsman.

Loksa linna elanikest tervelt 150 töötab Kuusalu vallas paiknevas Balti Spoonis, samas kui linna kunagine au ja hiilgus – laevaremonditehas – annab tööd vaid viiekümnele. Tõsi, 22. jaanuaril läks laevatehas Marsalis Metall OÜ omandusse, millelt Lootsmann loodab uut tõusulainet.

Lahemaa suurvald

Loksa linn tegi 20. jaanuaril ühinemisettepaneku ka Lääne-Virumaale jäävatele Vihula, Haljala ja Kadrina vallale. See looks Lahemaa suurvalla, aga…

“Meie seisukoht saab arusaadavalt lähtuda ikkagi Kuusalu vallavolikogu otsusest, kuivõrd Loksa näol pole tegemist meie piirinaabriga. Antud ettepaneku osas jääb küsitavaks siiski planeeritava omavalitsuse tulevane toimimine, ehk meie hinnangul poleks tegemist piirkonnale kõige optimaalsema lahendusega,” arvab Kadrina vallavanem Erich Petrovits.

Kadrina peab silmas võimalikku ühinemis Vihula ja Haljala vallaga, aga vajadusel tuleks toime ka üksinda. “Kadrina valla elanike arv 2016. aasta 1. jaanuari seisuga on 4959, seega on see teoreetiliselt võimalik,” täpsustab Petrovits.

“Oleme varasemalt teinud ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks Rakvere ja Sõmeru vallale, kuna peame enda jaoks tõmbekeskuseks (gümnaasiumiharidus ja ametikool, haigla) maakonnakeskus Rakveret. Meie ettepanekule vastati paraku eitavalt,” kurdab Haljala vallavanem Leo Aadel.

“Oleme kohtunud viimasel ajal paar korda Kadrina ja Vihula valla esindajatega, mida pean lahendusena tugevaks alternatiiviks,” lisab Aadel. Üksinda Haljala haldusreformi kriteeriume täita ei suudaks.

“Ühest küljest on suurvaldade moodustumine teretulnud volikogude suurema demokraatia mõistes, võrreldes ühe suurvalla ja ühe väikevalla ühinemisega, teisest küljest soodustab see ääremaastumise protsessi veelgi, mis meile kui suure territooriumiga väikevallale on äärmiselt ohtlik tendents;” jääb Vihula vallavanem Annes Naan diplomaatiliseks.

Mitu valda võiks jääda?

Mida arvavad tavakodanikud valdade ühinemise kohta? “Raske küsimus, sest ma ei ole eriti kursis rahalise poolega, mis oleks parem koolile, mis linnale,” räägib Loksa kooli õpetaja Natalja Marhivka.

“Kui keskus jääb Kuusallu, siis ta ei ole hea mõte. Igaüks saab aru, et kui siit 40 kilomeetrit minna asju ajama, siis ta ei ole kasulik inimestele. Bussiliiklus ei ole ju siit nii hea,” väidab Loksa firmas Ahel-LJ õmblejana töötav Heli Mikiver.

Linnapea Lootsmann see-eest visioneerib, et Harjumaale võiks alles jääda 10-11 omavalitsust: “Ajaloolist tausta tuleb vaadata, tegelikku logistikat, olemasolevat infrat.”

Miks mitte muuta Harjumaa piire? “Üks on see läänepool, mis võiks ühineda Lääne maakonnaga osaliselt. Teine oleks see idapool ja kus oleks ka osaliselt Raplamaa,” ütleb Lootsmann.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.