Eesti piirivalve loodi ja taastati koos Eesti riigiga (0)
Article title
Piirivalve ajaloo 280 leheküljele kokku võtnud Anu Raudsepp (vasakul) ja Ingrid Mühling.

2020. aasta novembris ilmus PPA algatusel “Eesti piirivalve ajalugu 1918–2020. Piiri valvel ja kaitsel”. Piirivalve ajalugu uuris eelkõige arhiiviallikatele tuginedes Tartu Ülikooli ajaloolane Anu Raudsepp.

Viimase kolmekümne aasta teenekaid piirivalvetegelasi intervjueeris ja nende mõtted jäädvustas piirivalve tausta omav kommunikatsioonispetsialist Ingrid Mühling.

Anu Raudsepp ütleb, et Eesti Kaitseliidu eestvedamisel loodud piirivalve lugu on osa Eesti riigi ajaloost: “Eesti piirivalvel on oma riigiga sama sünniaasta – 1918. Ajalooliselt võiks piirivalve sünnipäev olla 19. novembril 1918, mil sõjaministeeriumi palgale võeti Piirivalve peavalitsuse pealik Leopold Tõnson. Traditsiooniliselt peetakse piirivalve sünnipäevaks Hans Kurvitsa asumist Piirivalve Valitsuse ülema ametikohale 1. novembril 1922 ehk professionaalse piirivalve loomist.”

Merepiir ja salakaubandus

Eesti piir on jagunenud kolmeks põhipiirkonnaks: merepiir, lõunapiir Lätiga ja idapiir Venemaaga. Harjumaaga seondub osa merepiirist, mille rannikul algas ka piirivalve ülesehitamine 1918. aastal. Seal on olnud peamine probleem salakaubavahetus Soome ja Eesti vahel.

Vabadussõja ajal püüti Eestist Soome viia toiduaineid (kartulit, suhkrut, teravilja jm), sealt siia tuua seepi, sigarette, piiritust. Omariikluse ajal olid piirivalvurid merepiiril hädas salapiiritusveo tõkestamisega, mida liikus palju ka Tallinna lähedal. Soome ja Eesti vaheline salakaubandus muutus marginaalseks Soome ja NSV Liidu vahelise talvesõja ajal 1939–1940.

“Näiteks avastati isegi varem salakaubitsemise poolest väga aktiivses Loksa rajoonis 1939. aasta sügisest 1. aprillini vaid veidi Dobelmanni tubakat, kuivatatud puuvilja ning kaks pudelit viskit. Salakaubavedajad leidsid uue töö kaluritena merel, metsatööstuses ja mujal.” (Raamatust)

Uued ülesanded merepiiril NL-i baaside ajal

“Mereäärsete kordonite uus kohustus oli takistada eesti meeste üle lahe Soome minekut,” ütleb Raudsepp. Teadaolevalt Eesti mehed Soome siiski läksid ja soomepoistena võitlesid.

Lisaks registreeriti kordonite päevaraamatutes Punaarmee lennukeid, mis käisid Eestist Nõukogude baasidest Soomet pommitamas.
Kaks tähtsamat lennubaasi asusid praeguses Lääne-Harju vallas, Kloogal ja Laokülas. Keila-Joa kordoni päevaraamatust selgub, et 6. jaanuarist 616 Nõukogude sõjalennukit. Tihedaim kuu oli veebruar 1940, kui Talvesõjas käisid kõige kõvemad lahingud. Siis pandi kirja 432 ehk 70% lennukeid.

Kursus “Eesti piir” 12. oktoobril 1990. Kõige ees sammub tulevane politseikolonelleitnant Heiki Suomolainen. Fotod PPA 

Keila-Joa kordoni detailne päevaraamat on ka üks väheseid, mis on Eestis arhiivides säilinud. Kus võiksid olla teised päevaraamatud ja suur osa ennesõjaaegse piirivalve dokumentidest, pole täpselt teada.

Kui Eesti annekteerimisel NSV Liidu poolt 1940. aasta suvel Eesti piirivalve mere- ja idapiiril likvideeriti (Eesti piirivalvurid jäid siiski lõunapiirile), võttis NSV Liidu piirivalve üle ka Eesti piirivalve arhiivi ja palju olulisi materjale viidi Venemaale.

Mereäärsete kordonite uus kohustus oli takistada eesti meeste üle lahe Soome minekut.

Raudsepp: “Võib vaid aimata, kuivõrd oli NSV Liit neist dokumentidest huvitatud. Nende hulka kuulusid nii kohaliku tähtsusega salakaubitsemise ja mootorpaadi ERilane dokumendid kui ka rahvusvaheliselt olulised Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, USA jt riikide piirivalvet puudutavad salajased dokumendid ning palju muud.” Need materjalid, mis on Venemaa arhiivides, võivad anda väärt teavet Eesti ajaloo pöördeliste sündmuste kohta 1930-ndate aastate lõpus. “Osa materjale oli aga Eesti pool juba varem hävitanud, et ei langeks vaenlase kätte,” teab Raudsepp. Võimalik, mõni dokument, kordoni päevaraamat või isegi mõne piirivalvuri isiklik päevik on säilinud Eestis erakätes. Selliseid allikaid on väärt avastada ja publitseerida.

Piirivalve uus algus 1990

Sarnaselt Eesti riigiga on ka piirivalvel taassünnipäev. 1. novembril 1990 taasloodi Eesti Kodukaitse eestvedamisel meie piirivalve veel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariigis, sest sel päeval seadustati majanduspiiri kontrollpunktid. Eriti keeruline on viimase 30 aasta ajaloo uurimine, sest sündmuste kaasaegsed viibivad oma mälestuste ja arvamustega meie keskel. Ingrid Mühling täiendas Anu Raudsepa kirjutatud ajaloolist osa piirivalvurite mälestustega: “Loomulikult valisime, et mida võtta ja mida jätta. Tekstid peaksid teineteist täiendama.” Ingrid Mühling ütleb, et juba piirivalves töötanud naiste ja meeste meenutustest saaks täis mitu paksu raamatut. Praegusesse raamatusse mahtusid kõik peadirektorid ning lisaks neile mõned staažikad piirivalveohvitserid, kes esimestest päevadest alates piirivalve taastamise ja käivitamise juures olid.

Eesti majanduspiir Narvas 1990-ndate alguses. Foto repro 

Piirivalve uue alguse ühe näitena võib raamatust tsiteerida Ööveli sõnu: “Kõigi eestimeelsete meeste baasil loodi esmalt majanduspiiri kaitseteenistus eesmärgiga aidata kaasa majanduse stabiliseerumisele. Kogu ettevõtmise tegelik sisu seisnes selges tahtmises tõmmata poliitiline joon eilse ja homse vahele. “Aitab jamast”, mõtlesid pragmaatilisemad. “Kui armastad iseseisvust ja vabadust, tule meiega,” kutsusid romantilisemad. “Seisame nagu öö, tähisteel valvel, meie selja taga on soe,” ümisesid romantilisemad. Kõlab naljakalt, aga uskusime end olevat esimene relvastatud jõud Eesti vabariigis, kuigi relvi võis ühe käe sõrmedel üles lugeda – paar kasti kontrollpunktis konfiskeeritud Makaroveid ja mõnikümmend Nõukogude piirivalvesalgalt ostetud MK-d.”

Piirivalve professionaliseerus 1990. aastate teisel poolel. Harjumaa konteksti sobib merepiiri teema. Raamatust: “Piirivalvejuhi Tarmo Kõutsi hinnangul tõusis Eesti vaadeldaval ajal Euroopa üheks moodsaima merepiiriga ja suurima päästevõimekusega riigiks.”

Piirivalve tähtsus

Piirivalve põhiülesanne – valvata inimsete ja kaupade üle piiri liikumise seaduslikkuse üle – on jäänud läbi ajaloo samaks. Tuleb hinnata meie piirivalvurite teeneid Eesti riigi teenimisel. Raudsepp: “Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond, mis taastati, seisab täna uue alguse ees, et tugevdada piiri valvet ja kaitset. See on väga oluline.” Meenutades viimase sõjaeelse piirivalvejuhi, kolonel Johan Pauli sõnu: “Kui kaovad piirid, kaob maa, kaob rahva vabadus.” (1932). Riik on hoitud, kui piir on valvatud ja kaitstud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.