Eelarve (0)

Timo Suslov, Riigikogu liige (Reformierakond): järgmise aasta riigieelarve – võidame Putinit energiasõjas

Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud energiahindade hüppelise kasvu. On ju teada, et Putini Venemaa kasutab energiat relvana Euroopa ja läänemaailma väärtuste ning iseolemise vastu.

Kremli diktaator loodab, et kõrged energiahinnad murravad läänemaailma toe Ukrainale. Me ei tohi seda võitu talle pakkuda.

Sestap sisaldab parlamenti jõudnud järgmise aasta riigieelarve olulisi meetmeid, et saaksime Putinile energiasõjas vastulöögi anda. Seal sisalduvad lahendused aitavad ühelt poolt meie inimestel ja ettevõtetel energiakriisis paremini hakkama saada. Teisalt paneme aluse ka pikaajaliste lahenduste arendamisele ning kindlustundele, et energeetika on tulevikus kindlates kätes.

Esiteks käivitub kodutarbijatele järgmiseks neljaks aastaks reguleeritud hinnaga elektrienergia ostmise universaalteenus. Kodutarbijatele rakendub ka 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele.

Hinnatõusude hüvitamiseks pole vaja teha eraldi taotlusi, vaid need rakenduvad automaatselt.

Universaalteenus laieneb

Riigikogus on ettevalmistamisel ka universaalteenuse laiendamine mikro- ja väikeettevõtetele ning mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja FIEdele. Suurte ettevõtete abistamiseks on välja töötatud likviidsusmeetmed energiakriisi mõjude leevendamiseks. Samuti tekib ettevõtjatel võimalus taotleda investeeringutoetusi energia varustuskindluse parandamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks.

Samas ei tohi unustada lihtsat talupojatarkust, et ainult toetuste najal kaua vastu ei pea. Iga kriis on ühtaegu ka võimalus ja praegust kriisi ei tohi raisku lasta uute soodsate ja keskkonnasõbralike energiavõimsuste arendamisel.

Näiteks tõuseb tuleval aastal päästjate miinimumpalk 1620 ja politseinike oma 1849 euroni. Õpetajate keskmine palk kasvab 2048 euroni.

Euroopa Liidu vahenditest saame järgneva viie aasta jooksul rohepöördega seotud investeeringuteks kasutada hinnanguliselt 2,9 miljardit eurot, millele lisandub üle 600 miljoni euro heitmekaubandussüsteemi tulu.

Mahukaimad investeeringud suunatakse korterelamute rekonstrueerimise toetamisse, raudteevõrgu arendamisse, ettevõtete rohetehnoloogiate arendamise toetamiseks, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisse, õiglase ülemineku toetamiseks ning elektrivõrgu tugevdamiseks, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist.

Energiavõimsust tuleb arendada

Peame tegema lähitulevikus olulised pikaajalised sammud energiavõimsuste kiirtempos arendamiseks: oluline on kiirendada meretuuleparkide ja teiste taastuvenergia allikate ehitamist juba planeeritud aladele.

Meretuulealade ehitamise võimaldamiseks soetame koostöös kaitseministeeriumiga õhuseireradarid 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata.

Lisaks on oluline investeerida võrgu tugevdamisse, et toodetud energia võrkudesse suunata. Selleks eraldame 49 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevdusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita.

Loomulikult ei tohi uute võimsuste arendamise kõrval jätta tähelepanuta energiasäästu. Peame mõtlema, kuidas kasutada energiat efektiivsemalt. Majade soojustamine on kindlasti üks koht, kuhu investeerida. 50 protsenti energia lõpptarbimisest toimub Eestis ju hoonetes. Ka on küsimus tuumaenergia kasutuselevõtust. Valitsuse juures tegutseva tuumaenergia töörühma vastavasisuline lõpparuanne valmib tõenäoliselt 2023. aasta lõpuks.

Palgad tõusevad

Lühemas perspektiivis on see kõik vajalik selleks, et tulla Putini käivitatud energiasõjast kindlamana välja. Samas ei saa mainimata jätta, et see eelarve on ka töötasude tõstmise eelarve. Näiteks tõuseb tuleval aastal päästjate miinimumpalk 1620 ja politseinike oma 1849 euroni.

Õpetajate keskmine palk kasvab 2048 euroni. Maksuvaba tulu tõuseb 500lt 654 euroni kuus ning keskmine pension kasvab 704 euroni ja on järgmise aasta 1. jaanuarist tulumaksuvaba.

Eesti riigi kaitsekulud on järgmisel aastal rekordiliselt üle ühe miljardi euro, suurenedes lausa 41 protsenti!

Kui küsida, kas midagi saaks veel paremaks teha, siis kindlasti! Reformierakonnaga oleme seisukohal, et kordategemist vajab ka ebaõiglane ja keeruline tulumaksusüsteem, kus maksuküür sööb ära suure osa keskklassi palgatõusust. Nt 2000eurost palka teeniv õpetaja võidaks ühetaolise tulumaksusüsteemiga 120 eurot kuus. Aga võimalik, et see vaidlus peab jääma riigikogu valimiste teemaks.

Paul Puustusmaa, Riigikogu liige (EKRE): riigieelarvest ühte- ja teistpidi

Riigikogu faktiline ja mõtestatud tegevus riigieelarve osas on peenhäälestatud lubamatult väikeseks nii mahult kui sisult.

17. oktoobril läbis riigikogu suures saalis esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve seadus.

Kellelgi ei tohiks olla kahtlust selles, et tegemist on olulise, ehki isegi olulisima eelnõuga meie rahva ja riigi jaoks. Seda eelkõige seetõttu, et see seadus loob fundamentaalse aluse riigi jätkuvale arengule, toidab poliitikaid.

Samas on selle seadusega hulganisti probleeme. Asi läheb iga aastaga halvemaks.

Eelarve seadusega käsitletavate probleemikuhilate seast tuleb esile tuua kaks probleemide plokki, mis omakorda jagunevad väiksemateks.

Esimene neist on formaalne, teine aga sisuline. Mõlemad täiendavad ja võimendavad teineteist. Lisaks eskaleerib eelarve sisulist poolt pöörane inflatsioon Eestis, kõrgeim Euroopa Liidus.

Formaalne puudus

Formaalse puudusena märgin ära seaduse vormi ja selle puudused. Tegemist on üliolulise seadusega, mida riigikogu liikmed peavad hääletama, kusjuures eelarveseaduse vastu võtmata jätmise korral tekib teatud oludel põhiseaduslik alus riigi kõrgeima organi, riigikogu laialisaatmiseks ning erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks.

Seega tuleb see seadus vastu võtta ja riigi vastutustundlik valitsemine eeldab, et seaduseandjad saavad ka aru, mida nad vastu võtavad, milliseid õigusi ja kohustusi nad panevad eelarvega riigile ja tema elanikele.

Mitmeid riigikogu koosseise on räägitud teemal, et riigieelarve seaduse menetlemisel on seda raske mõista, seega raske läbi mõelda, et teha õige ja piisavalt kaalutletud otsus. See omakorda võib viia (teatud oludes) väga rasketele valeotsustele.

Riigikogus on varasemates koosseisudes, aga ka viimases, XIV kooseisus, loodud isegi spetsiaalne ühendus – riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm. Selle rühma eesotsas on Peeter Ernits (EKRE) esimehena ja Aivar Sõerd (Reformierakond) aseesimehena.

Riigieelarve formaalse ja sisulise bloki vahel olevaks sillaks on teema, kui palju saab riigikogu mõjutada riigieelarve käsitlemist tervikuna?

Täpsustagem probleemi

Teatavasti on riigieelarve igal aastal suurenenud märkimisväärselt. Viimastel aastatel on eelarvekohustuste maht suurenenud 11 miljardilt 17 miljardi euroni 2023. aastal.

Väga raske, kui mitte võimatu, on aru saada, kui suur on see riigieelarve osa, mida riigikogu oma riigieelarve seaduse arutelu juures saab üldse mõjutada. Teisisõnu – milline on viimati viidatud 17 miljardi euro osas riigikogu tegelik pädevus summade üle otsustamisel?

Selget vastust ei ole ka eelarvega kaasnenud dokumentatsiooni juures, mille tekstiosa on kokku 500–600 lehekülge. Teada küll on, et erinevate Eesti riigi kohustuste kaudu, olgu siis varasemate pikaajalist mõju omavate otsustuste ja seaduste kaudu, rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt, krediidikohustuste kandmisest johtuvalt, sotsiaalpoliitikast jne, on tegelikult suurem osa riigieelarvest niikuinii eelnevalt lukku löödud.

Väga raske, kui mitte võimatu on aru saada, kui suur on see riigi-eelarve osa, mida riigikogu oma riigieel-arve seaduse arutelu juures saab üldse mõjutada.

Samas, riigieelarve dokumentatsioon ei võimalda mõistlikult aru saada nendest osadest, mida parlamendiliikmel on võimalik muuta.

Seepärast ongi nii, et eelarvearutelude juures on märgata püüdu, kuidas suhteliselt väiksemate eelarve klotsikeste kaudu püütakse kuidagi aru saada, mida siis ühe või teise eelarve rea taha tegelikult peidetud on.

Näiteks, mida kujutab endast kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond või tulemusvaldkond „Tõhus riik“ või pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVi võimestamine.

Lukku pandud osa

Küsisin muuhulgas riigikogu saalis ministrilt, kui suur on nö lukku pandud osa eelarvest. Vastuseks oli, et 2/3. Mäletan ka varasematest aastatest seda küsimust ning selle suletud osa suurus on eelarves deklareeritud 65%–85%.

2020. aastal, kui eelarve maht oli 11,8 miljardit, saadi sellele küsimusele vastus, et meie reguleerida on pisut üle miljardi.

Hägune vastus. Selge on vaid see, et riigikogu faktiline ja mõtestatud tegevus riigieelarve osas on peenhäälestatud lubamatult väikeseks nii mahult kui sisult.

Eelarve on muditud üsna halva haaratavusega poliitstrateegiliseks asjapulgaks, olles nagu kehv strateegiline arvutimäng, mille tajutav visuaal on kaetud paksu sõjauduga. Sisse vaadata on ülimalt keeruline. Ligi pääsed vaid üldistele andmetele, millised on omakorda seletuskirjas lahti seletatud kohutavas kantseliidis, täis pikituna poliitilisi loosungeid ja hüüdlauseid. Seetõttu ei täida parlamentaarne eelarve arutelu seda eesmärki, mida riigikogulastelt oodatakse – eelarvest aru saamist, et õiglast ja põhjendatud otsust langetada nii terviku kui selle osade üle.

Inflatsioon

Lisaks tuleb eelarvet vaadata läbi inflatsiooniprisma, mis teatavasti on u 25% aastas. Seega võiks näiteks eeldada, et olulised riigikaitsega seotud investeeringud arvestaksid selle asjaoluga. Samas aga kaitseliidu tegevustoetus on tõusnud väga napilt: 2022. aastal oli see 46,9 miljonit ja 2023. aastaks on see tõusnud kõigest 49 miljoni peale.

Mõtelgem vaid selle inflatsiooni juures omavalitsuste sotsiaal- ja hariduskuludele…

Või siis põllumehed. Riigikogu saalis tekitas küsimusi see, et põllumeestel suurt abi eelarvest pole loota. Valitsuse poolt on eelarverea peale kirjutanud 10 miljonit eurot, nagu oleks unustatud, milline olukord valitseb toidusektoris ja milline on riigi toidujulgeolek.

Taristutega on asi püstihull. Teede arengu rahad tõmmati kinni. Unustage uued 2+2 teed. Lisaks on järgmiseks aastaks eelarves ette nähtud teehoiuks 121 miljonit eurot, vajadus oleks 160 miljonit eurot. Sedagi vaid selleks, et hoida teed enam-vähem praeguses korras. Kannatab heaolu, kuid – mis peamine – teed hakkavad lagunema ja kannatab liiklusturvalisus.

Teine suur probleem on see, et kui tolmuvabade katete jaoks oli eelnevatel aastatel ette nähtud 20 miljonit ja selle eest sai korrastatud 200 kilomeetrit teid, siis nüüd on sellel real 1,6 miljonit ja selle eest saab heal juhul 10 kilomeetrit teid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.