Hiljuti jõudis Laulasmaa kooli hea uudis: 2.a klassi õpilased koos klassijuhataja Ljubov Erikuga võitsid üleriigilisel videokonkursil „Mini Negavatt“ algklasside hulgas kolmanda koha.
„Mini Negavatt“ on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt korraldatud konkurss, mille käigus ootab korraldaja videoklippe, kus õpilased saavad välja pakkuda oma lennukaid lahendusi mõnele konkreetsele keskkonnaprobleemile. Sel aastal ootas lahendamist toidu raiskamise probleem maailmas.
„Märkasin nädalapäevad enne tähtaega reklaami selle videokonkursi kohta. Mõtlesin, kas ikka jõuame,“ kõneleb õpetaja Ljubov Erik, kes tundis, et teema kõnetas teda ka isiklikult. „Olen huvitatud keskkonnasäästlikust eluviisist. Jälgin targalt tarbimise portaale, uurin kompostimise erinevaid võimalusi. Pealegi haakub see teema otseselt kooliprogrammiga, ennekõike loodusõpetuse, aga ka teiste ainetega,“ usub õpetaja Erik.
Õpilased tegid ise kogu kujunduse, joonistasid pildid ja kirjutasid tekstid
Kuna ka õpilased õpetaja innukusest nakatusid, teema aktuaalsusest süttisid, oli asi otsustatud. „Kohe hakati rääkima lugusid, kuidas kellelgi kodus toitu valmistatakse, kes kui palju endale ette tõstab, mis saab pärast jäätmetest,“ meenutab õpetaja õpilaste entusiasmi. Esimesel päeval toimuski arutelu toidu raiskamise üle. „Võib öelda, et see oli isegi nagu ajurünnak teemal „Toitu raiskav maailm“,“ ütleb õpetaja.
Läks video tegemiseks
Teisel päeval hakati ühiselt juba video kallal toimetama. Kui siis hakati arutama, kas keegi klassist võiks näidelda või tekste lugeda, jäid õpilased tagasihoidlikuks, keegi näidelda ei soovinud. „Tutvustasin oma klassile siis sellist animatsiooni liiki nagu stop-motion, kus vähehaaval liigutatakse pildistatud kaadrite vahel erinevaid objekte ja saadakse nii liikumise efekt,“ räägib õpetaja animatsioonitehnikast.
See tekitas õpilastes huvi, pani kaasa mõtlema. Enne aga kui videosalvestuseni jõuti, jaotati ära, kes millise pildikese joonistab või mis teksti kirjutab. Video loomise juures osalesid juba kõik. „Me ei olnud kõik kaamera taga, aga kõigil oli vaja tasapisi oma kujundid kaadrisse lükata,“ meenutab õpetaja Erik video valmistamist.
Nii ilmuvad video kaadritesse porgandid, kapsas, kartulid – kõik mis ühepajatoidu valmistamiseks vaja on – koos suure pajaga. Ja siis lapseliku käekirjaga kirjutatud sõnum: „Esmaspäeval valmistas ema ühepajatoidu.“ Kui pajast on toit taldrikutele tõstetud, ilmub kiri: „Mis üle jäi, pandi külmkappi.“ Nii on see iga nädalapäeva kohta – mida valmistati, millest valmistati, kes valmistas. Ja mis tehti ülejäägiga.
Nädala lõpus tuli aga kiri: „Ülejäänud toitude kohta tehti menüü ja igaüks sai valida, mida süüa soovis. Jäägid viidi aga kompostrisse, sest kompostimullast kasvavad uued taimed.“ „Mina aitasin kokku panna stsenaariumi, mille järgi pildid üles võeti, aga õpilased tegid ise kogu kujunduse, joonistasid pildid ja kirjutasid tekstid. Ja loomulikult liigutasid need kaadrisse. Lõbusa muusika aitas filmile lisada kooli haridustehnoloog,“ räägib õpetaja Erik. Video pikkus on 1,5 minutit.
Mitu tarkust korraga
Õpetaja ütleb, et on seitse aastat pedagoogina töötanud, aga sellisel videovõistlusel osales ta koos klassiga esimest korda. Nii temale endale kui ka õpilastele oli see väga hea kogemus. Saadi oskused meeskonnatööks. Õpilased said lisaks keskkonnaalastele teadmistele ka väga hea ettekujutuse animatsiooni tegemisest.
„Kui olime video valmis saanud, võtsid lapsed üheks tunniks kodust kujukesi kaasa, proovisid juba täiesti iseseisvalt stop-motioni programmis video teha,“ meenutab õpetaja. Nii et ühe videoga saadi mitu tarkust korraga.
„Nüüd võtame ette reisi mõnda Eesti looduskeskusesse või muuseumi, ehk läheme aga hoopis Proto avastustehasesse, rabamatkale või loomaaeda,“ kõneleb klassijuhataja Ljubov Erik entusiastlikult. Sest kolmanda kohaga kaasnes rahaline auhind 300 eurot. Ja raha kulub õpetaja kinnitusel vägagi ära. Ikka mõneks harivaks loodusteemaliseks retkeks. Samas vanusekategoorias said esimese koha Iisaku gümnaasiumi õpilased, kelle video rääkis sellest, kuidas saab külmkappi seisma jäänud toiduülejääke kõige paremini ära kasutada.
„Mini Negavati“ konkurssi korraldab keskkonnainvesteeringute keskus 2018. aastast
1.–6. klassi õpilastele mõeldud võistlusele on oodatud leidlikud ja keskkonda säästvad lahendused. Varasemalt on teemad olnud „Asjadesse uppuv maakera“, „Linnadesse uppuv maakera“, „Autodesse uppuv maakera“, „Riietesse uppuv maakera“. Võistlustöö saab esitada noortegruppi esindav õpetaja, klassijuhataja, huvijuht, ringijuhendaja või noorsootöötaja Mini Negavati kodulehe www.negavatt.ee/mini kaudu.
