4. septembril avati pidulikult 3,8 miljonit eurot maksma läinud Saue spordihall. 5000-ruutmeetrises hoones on nii jalgpalli siseväljak, kergejõustikumaneež, jõusaal kui ka rühmatreeningute ruumid.
“See on ikka fantastiline, mis siin on nüüd püsti pandud,” ütles valminud spordihalli kohta endine Saue linnapea Harri Pajundi, kes peab praegu Saue vallavolikogu esimehe ametit.
Pajundi sõnul hakati spordihallist rääkima juba aastatel 2008–2009. Impulsi selleks andis Saue Jalgpalliklubi edu võistlustel. Esialgne projekt valmis enne haldusreformi. Kui Saue linn ühines Saue valla, Kernu valla ja Nissi vallaga, kirjutati spordihalli ehitamine ühinemislepingusse sisse.
Valmis enne tähtaega
Spordihalli ehitamine koos ujula rekonstrueerimisega läks maksma 3,8 miljonit eurot. “Oli pingeline arutelu, kas minna laenurahade peale. Linnal omal seda võimekust kindlasti ei olnud. Kui ühinemine oli juba ära toimunud, siis kumulatiivsete rahadega see asi sai püsti pandud,” meenutas Pajundi.
Astlanda Ehitus OÜ alustas Saue spordihalli rajamist eelmise aasta juulis. “Me võitsime riigihanke. Ehitusajaks oli ette nähtud 13 kuud. Alguses tuli projekti korrigeerida, lahendused leida. Jõudsime töödega valmis poolteist kuud enne tähtaega ja kokkulepitud hinna piires,” rääkis Astlanda juhatuse liige Tiit Kõnd.
Ehitustööde tähtajaks nimelt oli 1. september 2019, aga Saue spordihall valmis juba juuli keskel. “Eks see aeg oligi mõnevõrra varuga. Pehme talv oli ka, töid takistanud külmapäevi ei olnud palju,” ütles Kõnd.
Tõsisemaks väljakutseks oli üksnes spordihalli alune paene pinnas. “Pae lõhkumine on mürarikas. Seda sai tehtud eelmisel suvel enne kooliaasta algust. Ta on mürarikas, aga ta ei ole väga keeruline töö,” arvas Kõnd samas.
“Hoone on raudbetoonist karkassiga. Betoonist postid, betoonist seinad alumistel korrustel. Ülemine osa on kergpaneelidega. Metallfermidest katusekandurid, plekist lagi. Katus on soojustatud ja bituumenrullmaterjaliga kaetud,” selgitas Kõnd.
Ujula rekonstrueerimine tähendas eeskätt basseini hüdroisolatsiooni ja katte vahetamist, samuti sauna ehitamist. Basseini enda suurust ei muudetud. See on endiselt 25-meetri pikkune nelja reaga ujumiskoht.
Mida võimaldab?
Spordihalli südameks on 45 meetrit pikk ja 36 meetrit lai jalgpallistaadion, kus lõunast õhtupoolikuni treenivad lapsed, õhtul täiskasvanud. Selle kõrval on 60 meetri pikkune jooksurada, mida saab kasutada ka vibulaskmiseks. Jooksuraja lõpus on neli allalastavat ja ülestõstetavat vibumärklauda.
Lisaks on Saue spordihoones teivashüppesektor ja kaugushüppekast, samuti kõrgushüppematt. Teisel korrusel paiknevad võistluskunstide saal, aeroobika saal, jõusaal.
“Spordihalli peamised kasutajad on Saue linna ja laiemalt Saue valla inimesed. Aga ei ole välistatud, et Saku, Kiili, Harku ja isegi Tallinna klubidest hakatakse siia trenni tulema,” arvas Pajundi.
Milline on ikkagi Saue spordihalli tähendus kohalike inimeste jaoks? “Selle tähendus saab ainult üks olla – vähem lapsi kuskil ringi hulkumas, vähem lapsi telefoni näppimas. Tulevikus on meil tervemad inimesed, pikem eluiga,” ütles Saue Spordirajatised OÜ juhataja Tõnis Ilp.
“Spordihoone on lahti seitse päeva nädalas. Tööpäeviti hommikul kaheksast õhtul kümneni. Laupäeval ja pühapäeval on teised ajad, see on seotud koristustega, mis nendel päevadel toimuvad,” selgitas Ilp.
Tulevikule mõeldes, siis millised spordirajatised võiksid Saue vallas veel olla?
“Minu teada ei ole Saue vallal korralikku korvpallihalli. On sisejalgpallisaal ja mõned vanemad korvpallisaalid. Korvpalli jaoks võiks uue hoone ehitada, näiteks Laagrisse, kuna seal on päris palju inimesi,” arvas Kõnd.
