6. augustil kogunes üle paarikümne huvilise Jõelähtme vallamaja volikogu saali, et arutada Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise otsuse eelnõu. Kui kohalikud elanikud ja vallavalitsus näevad piirkonna tulevikku maastikukaitsealana, siis Väo Paas OÜ soovib sinna endiselt paekivikarjääri.

Algatuseks meenutas vallavanem Andrus Umboja osalejatele, et MTÜ Ruu Küla Heakorra Selts esitas juba 23. veebruaril 2016 Jõelähtme vallavalitsusele ettepaneku Ruu küla lähiümbruse kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ala tuntakse ka kui Ojaveere maaüksust. Geoloogide jaoks on see osa Jägala maardlast.

16. veebruaril 2017 võttiski Jõelähtme vallavolikogu vastu otsuse Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmisest, kuid järgnes kohtuvaidlus. “OÜ Väo Paas esitas Tallinna halduskohtusse kaebuse ja see jõudis riigikohtusse. Riigikohus tegi 13. mail 2018 otsuse, milles ta tunnistas selle kohaliku omavalitsuse otsuse kehtetuks,” rääkis Umboja.

27. juunil 2019 võttis Jõelähtme vallavolikogu vastu otsuse, millega otsustas jätkata Ruu küla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise haldusmenetlust. Seda 6. augustil 2020 arutatagi.

Keskkonnanõuniku argumendid

Ruu kohaliku tähtsusega maastikukaitseala vajaduse ja põhjendusena viitas Jõelähtme valla keskkonnanõunik Mailis Virve keskkonnaekspert Andres Tõnissoni ja vanemteadur Aare Koiti ekspertiisidele.

Keskkonnanõunik Mailis Virve, vallavanem Andrus Umboja ja vandeadvokaat Karl Haavasalu. Fotod Andres Tohver 

“Esinevad järgmised kaitse alla võtmise eeldused: Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete ohustatus tulenevalt kavandatavast ehituslubjakivi kaevandamisest, nende haruldus Jõelähtme valla üldises kontekstis, nende tüüpilisus Ruu küla kontekstis, teaduslik väärtus, samuti esteetiline väärtus,” loetles valla keskkonnanõunik.

Virve sõnul puudus 29. novembril 2019 keskkonnaameti korraldusega Väo Paas OÜ-le väljastatud kaevandamisloa andmiseks asjakohane valitsuse nõusolek. Valitsuse nõusolek nimelt oli antud 29. juulil 2010, kuid riigikohus oli selle põhjal antud kaevandamisloa tühistanud juba 2013. aastal.

Keskkonnanõunik üritas kummutada illusiooni, kustkui oleksid Ruu piirkonna lubjakivi varud äärmiselt suured. “Ojaveere maaüksusel asuva ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru moodustab 2,96 protsenti Harju maakonna ehituslubjakivi aktiivsest tarbevarust,” väitis Virve.

“Ruu küla lähiümbruse omapärane maastik ja head puhkamise ja sportimise võimalused väärivad säilitamist. Leiame, et OÜ Väo Paas huvi kaevandada Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi ei kaalu üles Jõelähtme valla huvi võtta Ojaveere ja Anija metskond 11 maaüksused täies ulatuses ja Anija metskond 12 maaüksus osaliselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla,” arvas Virve.

Riigi hääletoru

Väo Paasi häälekaimaks eestkõnelejaks osutus Janne Tamm, kes on ehitusmaavarade ja varustuskindluse eest vastutav vanemgeoloog Eesti Geoloogiateenistuses. Trumbina kasutas ta Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud aruannet “Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas”.

“Maavarade kaevandamisega seonduv Eestis on paraku ettevõtja kasuks kaldu. See tähendab seda, et riigil endal puudub selge nägemus, kui palju, milleks ja kuhu millist maavara on tarvilik saada. Ja see omakorda toob kaasa olukorra, kus mis iganes maavara kaevandamisloa taotluse puhul on klassikaks muutunud väidete esitamine, et, teate, maavara lõppeb kohe-kohe otsa, olukord on kriitiline, peab ilmtingimata kaevandamisloa saama,” väitis Jõelähtme vallavalitsust esindav vandeadvokaat Karl Haavasalu.

“Harjumaal on peaaegu 100 000 000 kuupmeetrit aktiivset tarbevaru arvel, aga see ei tähenda ju, et seda saaks kaevandada,” ütles lubjakivi kohta Tamm, viidates piirangutele maakonnas juba moodustatud kaitsealadel.

Tamm kiitis Harjumaa põhjaosas levinud ehitusalubjakivi Väo kihistut. “Selle kihistu lubjakivist saab toota II ja III klassi ehituskillustikku. Ja välja tuleb seejuures killustikku üle 90 protsendi. Rohkem selliseid kihistuid Harjumaal ei ole,” rõhutas ta.

Jägala maardla plaan 2018. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus 

Väo kihistusse kuuluvad Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardlad. “Seetõttu ongi siin minu ülesandeks öelda edasi see riigipoolne sõnum, et jah, tõepoolest, riigi huvi on Jägala maardlas avada kaevandamine ja lisaks teha uuringuid selle lähiümbruses,” rõhutas Tamm. See tähendab, et ka Jägala jõe paremal kaldal Ruu klindineemikul.

“Seda kõrgekvaliteedilist ehituslubjakivi killustikku, II ja III klassi ehituskillustikku vajatakse just nimelt riigi teede ehituseks ja remondiks põhitrassil,” rõhutas Tamm.

Kui Tamme hinnangul on Eesti varustuskindlus ehituslubjakiviga tagatud praegu vaid 2–3 aastaks, siis advokaat Haavasalu väitis, et tegelikult on see üle 12 aasta, sest kaevanduslube antakse liigagi pikaks ajaks, isegi 30 aastaks.

Vald jätkab projektiga

Umboja rääkis, et Jõelähtme vald on riigile vastu tulnud võimaldades Lõunakarjääri laiendamist. Välja on pakutud lubjakivi kaevandamist Põhjakarjääri servadest ja Tallinn-Peterburi maantee viimist süvendisse. Vallavanem arvas ka, et teedeehituses võiks rohkem kasutada graniiti.

Vaidluseks läks pumphüdroakumulatsioonijaama teemal. Kui Umboja väitis, et selle rajamine Paldiskisse annab miljoneid kuupmeetreid graniiti, siis Tamm ütles, et ei saa arvestada laskmata karu nahaga.

Ruu Küla Heakorra Seltsi esindav Jaan Tepp viitas kolme aasta eest riigikogu poolt vastu võetud arengudokumendile “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050”, mis sätestab, et kaevanduste rajamisel tuleb tegevuse elluviimiseks võimalikult paljudel juhtudel saavutada kokkulepe kohaliku kogukonnaga.

Väo Paasi juhataja Veljo Haube pidas nüüd vajalikuks Ruu osas täpsustada: “3 protsenti ei ole see karjäär kindlasti Harjumaa kaevandatavatest varudest. Ma pakun, et see on suurusjärgus 20–25 protsenti.”

Haube sõnul on lubjakivi turg Tallinna piirkonnas 1–1,2 miljonit kantmeetrit aastas. “Nii palju peaks igal aastal tulema kaevandamislubasid peale.”

Umboja rõhutas: “Kohalik omavalitsus on meil riigist nii palju lahutatud, et tal on pädevus oma haldusterritooriumil iseseisvalt otsustada, suunata arengut sellelsamal territooriumil, mille hulka kuulub ka planeerimisprotsess ja kindlasti ka kaevandamine.”

“Maavara kaevandamisloa taotluse puhul on klassikaks muutunud väidete esitamine, et, teate, maavara lõppeb kohe-kohe otsa, olukord on kriitiline”

Haube tunnistas kimbatust: “Selle koha peal ei pruugi olla Väo Paas, see võib olla TREV-2, Paekivitoodete Tehas, kes iganes. Meil lihtsalt tookord aastal 2002 oli see võimalus ja me hakkasime seda kohta uurima. Kust meie teadsime, et see asi nii läheb.” Samas andis Haube mõista, et Väo Paas ei loobu ja jätkab vajadusel kohtus.

Allar Leedu, kes esindas OÜ Ruu Küla Kaevandajate Seltsi ehk sisuliselt Väo Paasi käepikendust, tundis huvi, mida see kaitseala moodustamine valla rahvale rahaliselt tähendab.

“Vald katab need kulud siin maksumaksja rahaga,” vastas talle Umboja. “Ma olen täiesti veendunud, et iga sent on läinud õigesse kohta.”

PS: Harju Elu trükkimineku ajaks polnud veel teada, millise otsuse tegi Jõelähtme vallavolikogu 13. augustil Ruu maastikukaitseala moodustamise küsimuses.

Jägala maardla

1) OÜ Väo Paas – kaevandamisluba heaks kiidetud (30,31 ha)
2) OÜ Ruu Küla Kaevandajate Selts – geoloogilise uuringu loa taotlus (15,73 ha)
3) AS TREV-2 Grupp – üldgeoloogilise uuringu loa taotlus (135,71 ha)
4) AT TREV-2 Grupp – geoloogilise uuringu loa taotlus (8,43 ha)
5) AS TREV-2 Grupp – geoloogilise uuringu loa taotlus (8,75 ha)
6) Maavarade OÜ – üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus (52,8 ha)
7) Maavarade OÜ – geoloogilise uuringu loa taotlus (17,25 ha)