Maailm on täis imesid ja imelisi paiku. Üks neist asub täitsa Euroopas, küll Euroopa kõige edelapoolsemas tipus – Assooride saarestikus keset Atlandi ookeani. Tegemist on São Miguel Assooride arhipelaagi kõige suurem saarega, kus 747 ruutkilomeetril elab 135 000 inimest ja teist sama palju ka lehmi.
Saare peamiseks sissetulekuallikaks ongi põllumajandus, peamised ekspordiartiklid on juust, või ja piimapulber. See on ilmselt ka põhjuseks, miks Assoori saared endiselt elu ehedust pakuvad.
Mina koos reisikaaslasega maandusime São Miguel saarele septembris, otselennuga Lissabonist.
Loobusime teiste saarte külastamisest ning keskendusime aktiivsele puhkusele just sellel saarel ning võib öelda, et nädalaga seal igav ei hakka! September on vägagi hea aeg saare külastamiseks – kõrghooaeg on läbi, ilmad aga endiselt suvised. Kuigi jah, kui vaadata saare aastaringset temperatuurigraafikut, siis ega seal temperatuur üle 26 kraadi ei tõusegi, aga sellest ei tasu ennast üldse heidutada lasta – põhjamaalast kõrvetab päike seal ikka piisavalt. Kuna saarestik asub omaette keset Atlandi ookeani, siis on ilm heitlik. Lisaks on saarel parajad kõrguste vahed, kõrgemal on udu ja sajab, aga mõni minutit autosõitu ja päike on taas väljas ja tuulejaki võib kotti tagasi panna.
Looduse- ja matkasõprade paradiis
Nagu öeldud, on see saar looduse- ning matkasõprade paradiis. Kuna saar on vulkaanilise tekkega, siis on seal palju erinevaid kraatreid, millest külastatumad on Sete Cidades kaksikjärved, Fogo ning Furnase järved. Järvi võib imetleda kõrgematest vaatepunktidest, aga matkata ka järvede kallastel. Vaated järvedele on hingematvad just tänu lopsakale loodusele, mis otsekui raamivad järvi.
Terve saar on kaetud hortensiatega, mis alustavad õitsemist mais ning lõpetavad septembris. Hortensiad on põlluveertes, metsa- ja teeäärtes. Lisaks hortensiatele levib saarel ka magusalt lõhnav kollane hedühhum, mis tavainimese jaoks on küll ilus vaadata, kui tegelikul on tegemist vägagi tülika invasiivse liigiga. Saare peamiseks puuliigks on majesteetlik Jaapani seeder (Cryptomeria japonica), lehtpuudest assoori loorberipuu (Laurus azorica) ning puu suurused sõnajalad. Taimede keskel on puhas rõõm matkata ja ükski sääsk ega mutukas ei tülita. Saarel on kümneid ja kümneid märgistatud matkaradu erinevates raskusastmetes ning erineva pikkusega.
Rajad ise on väga põnevad, tunnelid viivad läbi mägede kõige erinevamate objektide, näiteks vana viinatehase või hüdroelektrijaamani, ronida saab aga ka saare kõrgemasse tippu Picoda Vara-le, mis on 1105 m merepinnast. Lisaks matkaradadele on saarel lugematu arv miradouro-sid ehk vaateplatvorme ja vaatepunkte, kus on loodud tasuta võimalused grillimiseks ja tšillimiseks. Parimad vaatepunktid on juba omaette vaatamiseväärsuseks neid ümbritseva ilusa kujundatud aiaga, ning loomulikult kuuluvad sellise ala juurde ka kassid, kes külastajatelt paremaid palakesi ootavad.
Tervistavad veed
Üks peamisi põhjuseid, miks turistid saarele tulevad on termaalveed ning geisrid. Just sellel saarel asub maailmas ainulaadne looduslik bassein ookeanis, kus saavad kokku soolane merevesi ning väävlirikas allikavesi. Kaks korda päevas, mõõnaajal on võimalik kogeda seda segu reaalses veekeerises. Ühelt poolt tuleb basseini kõrvetavalt kuum väävlikrikas vesi, mis seguneb lainete abil jahedama mereveega ning vastavalt asukohale basseinis on igaühel võimalik otsustada, kui soojas vees ta soovib liguneda. Eriti hästi pidi vesi mõjuma artriidile ja erinevatele nahahaigustele.
Lisaks on seal võimalik kogeda tunnet, kus inimene on loodusjõudude vastu võimetu – kui see laine ikka avamere poolt ennast basseini uhub, siis laine poolt tekitatud tõmme ühes ja teises suunas on nii tugev, et päästavad ainult julgestusnöörid, millest on võimalik ennast tugevalt kinni hoida. Natukene tuulisemal päeval saab päris mõnusa adrenaliinilaksu – ja kõik see on täiesti tasuta!
Üheks suurimaks vaatamisväärsuseks saarel on Furnase piirkond, kus asub Terra Nostra park, mis on tegelikult üks suur suur aed (12,5 ha), erinevate taimekollektsioonidega. Seal on üks maailma suuremaid asaleade ning kameeliate kollektsioone. Selle park-aia pärliks on aga ala keskel asuv rauarikas termaalbassein, kus vesi on püsivalt 40 kraadi. Olgu hoiatatud, et sinna minnes tasub selga panna pigem vanemad ja tumedat värvi ujumisriided, sest oranži värvi saab endalt maha pesta.
Emakese maa põues küpsenud toit
Furnases tuleb kindlasti proovida cozido’t. Linna üks peamisi tõmbekeskusi on need limiteeritud restoranid, mis pakuvad seda kohalikku Furnase hautist. Tegemist on erinevate lihade, sh ka verivorst ning juurviljadega (meie mõistes ühepajatoit), mille on valmis küpsetanud emake maa oma põues seitsme pika tunni jooksul. Portsjonid on mehised, lihad on nii pehmed, et nuga vaja polegi. Tegemist on täiesti naturaalsete maitsetega, millele annab omapärase nüansi küpsetamisviis ehk vulkaaniline soojus ise. Toiduvalmistamise ala saab ka ise oma silmaga vaatama minna Furnase järve äärde – minna tuleb mädamuna haisu peale.
Lisaks Furnase hautisele tasub proovida ka ananasse. Kas teadsite, et üks ananassitaim (jah, taim, mitte puu!) kasvatab ühte vilja kuni 20 kuud? Sao Miguelil saarel saab seda kõike oma silmaga näha. Huvitav paik külastamiseks on ka teeistandus – Euroopa vanim ning praegu ainukene teekasvandus asub just seal. Jällegi täiesti tasuta on võimalik külastada ligi 13,5 hektaril laiuvaid teepõõsaid ning vaadata ringi teetehases, kus kogu teevalmistamise protsess käsitsi käib.
Tahaks öelda, et Sao Migueli saar pakub kõigile midagi – aga päris nii see ei ole. Seal ei peeta metsikuid pidusid ega ole see paik ostlemismeka. Ma loodan, et see, kes võtab aega sinna maailma äärele minna, leiab eest eheda, käskudest ja keeldudest vaba maailma.
Piibe Lind
Piibe.lind@harjuelu.ee
