Laulasmaa mändide alla kerkiv Arvo Pärdi keskus sai nurgakivi mullu juunis. Keskuse kolimine algab tänavu juunis ning ASi Ehitustrust rajatav hoone on külastajatele lahti oktoobrist.

Helilooja keskuse asutasid aastal 2010 Arvo Pärt ning ta perekond. Et saada projekt hoone ehitamiseks, korraldati aastal 2014 rahvusvaheline arhitektuurikonkurs. Selle võitsid Hispaania büroo Nieto Sobejano Arquitectos arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano. Nende töö kandis nime “Tabula”.

Ehitusprojekti koostas Eesti büroo Luhse&Tuhal. Keskuse ehitamist rajastab Eesti riik ja selle hind on ligi kaheksa miljonit eurot.

Hoone ehitusest, peatsest kolimisest ning avamisest eeloleval sügisel rääkis Arvo Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo.

Millises seisus on jõudnud Laulasmaa mändide alla kerkiv hoone?

Oleme ehitusega jõudnud niikaugele, et hoone karp koos kõikide vajaminevate kommunikatsioonidega on valmis. Käimas on hoone fassaaditööd. Suurt osa hoonest hakkab katma naturaalsest puidust laudis, mis sulandub ümbritsevasse metsakeskkonda. Ees ootab üsnagi keeruline ja aeganõudev siseviimistlus. Seejuures tuleb kammersaali paigaldada spetsiaalselt selle saali jaoks sobivad akustilised laepaneelid. Suvel tuleb kahtlemata teha heakorratöid ja korrastada keskuse ümbrust.

Millal hoone valmib ja millal kogu keskus kolib?

Hoone võtmed saame kätte mai lõpus ning kolimise ettevalmistamisega saab alustada juba juunis, põhiosa arhiivimaterjale jõuab uude koju kolitud augusti jooksul. Kõik külalised on keskusesse oodatud 15. oktoobrist. Siis oleme avalikkusele avatud.

Kui palju tuleb arhiivi ja erinevaid kogusid kolida?

Uude keskusesse kolib kogu Arvo Pärdi isikuarhiiv. Arvo Pärdi arhiivis on helilooja loominguga seotud dokumendid alates teose sünnist kuni teoste salvestamisi ja ettekandeid puudutavate dokumentideni, kirjavahetused, meediakajastused, tele- ja raadiosaated, salvestused filmidest ja etendustest jne. Perekonna poolt Eestisse toodud paberdokumentidele, (mida oli ligi neli tonni) on nüüdseks lisandunud ja lisandub iga päev digitaalseid materjale.
Arhiiv kolitakse uude majja oma jõududega suve jooksul. Eraldi aktsiooni selleks ei korraldata.

Mida uus asutus hakkab kohalikule kogukonnale, koolile ja seltsidele pakkuma?

Kindlasti on keskuse jaoks tähtis teha aktiivset koostööd kohaliku kogukonnaga. Oleme juba kontaktis ümberkaudsete koolidega ning siinsed muusikaõpetajad on meie jaoks oluliseks partneriks seoses tulevase keskuse haridusprogrammidega. Keskuse kammersaalis hakkavad tulevikus toimuma kontserdid, loengusarjad ja muud avalikkusele suunatud sündmused, kuid ka sündmustevahelisel perioodil on kohalikud inimesed alati teretulnud meie raamatukokku lugema ja muusikat kuulama ning kohvikus keha kinnitama. Ning tõepoolest on võimalus kasutada keskuse ruume ühe võimaliku kohtumispaigana oma sündmuste korraldamiseks, eriti kui need mingil määral haakuvad meie eesmärkidega pakkuda võimalust õppida, kuulata ja süveneda.

Kas lisaks Arvo Pärdi arhiivile ja loomepärandile kogutakse/talletatakse ka teiste heliloojate/muusikute pärandit?

Keskuse eesmärk on säilitada, mõtestada ja kättesaadavaks teha Arvo Pärdi loomepärandit. Lisaks pärandi säilitamisele on suur rõhk loomingu mõtestamisel ja materjali süstematiseerimisel ja seoste loomisel. Helilooja kommentaaride salvestamisega teeme eeltööd tuleviku uurijatele ja muusikahuvilistele. Meie eelis on see, et helilooja töötab meiega koos. Teiste heliloojate pärandi säilitamisega tegeleb Eesti teatri- ja muusikamuuseum, kellele riik on selle ülesande pannud ning kes teeb seda tööd suure pühendumusega. Ka Arvo Pärdi keskusel on teatri- ja muusikamuuseumiga üsna elav koostöö. Meie haridusprogrammides võib teistest heliloojatest juttu tulla Arvo Pärdi loominguga seoses. Lisaks muusikale pakume võimalust meie vestlusõhtutel süveneda kunstialastesse, filosoofilistesse, teoloogilistesse jt teemadesse. Keskuses toimuvatel kontsertidel hakkab lisaks Pärdi teostele kõlama kahtlemata ka teiste heliloojate looming.