54-aastane Are Kaurit leidis oma kutsumuse kutsekooli motikatrennist. Mootorratta sadulas on ta tulnud 11 korda Eesti meistriks, võitnud EM-i ja saavutanud MM-il kolmanda koha. Praegu peab mees südameasjaks detailplaneeringu kehtestamist Kurgla motokrossirajale, mida ta ise on viimased 15 aastat arendanud.

“Ma läksin Kalevi Auto-Motoklubisse aastal 1982. Käisin teist kursust Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis. Vastuvõtukatsetele tuli umbes 40 poissi, neist kümme sai klubisse, kevadeks oli kolm järgi,” naerab Kaurit.

Kalevi AMK-d juhatas Richard Laur. “Kuna mina olin juba suhteliselt vana, siis ma alustasin noorte 125-klassis. Kõigepealt mul oli viiekäiguline Cezet, selline vanamoeline tsikkel. Kui tulemused paranesid, siis ma sain kuuekäigulise Cezeti. Sõitsin soolotsikliga kuni sõjaväeni,” meenutab mees.

Nõukogude armees oli ta ajateenijaks peamiselt Jekabpilsis, kuid sõjaväeajast pool aastat õnnestus veeta spordiroodus, mis paiknes Riias nõukogude armee spordiklubi juures.

Elukutseline krossirattur

Kui ajateenistus lõppes, tuli Kauriti ukse taha Ivar Vaaderpass, kellel oli vaja oma külgkorviga mootorrattale kaassõitjat, n-ö korvipoissi.

“Ma olin tal kaks aastat järjest korvis, aga mul oli soov ikka ise lenksu taha saada,” meenutab mees.

1990. aastal hakkas Kaurit käima võistlustel külgkorviga mootorratta juhina. “Üksteist korda tulin ma Eesti meistriks, korra maailmameistrivõistluste kokkuvõttes kolmandaks. Korra tulin meeskondlikult ka Euroopa meistriks,” räägib ta.

“Õnnestus luua professionaalne krossitiim. Seal olin mina, kaassõitja, mehaanik, massöör ja abikaasad. Kui ma 2004. aastal elukutselise motosõitja karjääri lõpetasin, siis ma pidin tänama veel sadat inimest. Minu krossitiim oli nagu tehas,” naerab Kaurit.

Hullem oleks see, kui buldooseriga peaks selle raja jälle siledaks lükkama.

Kas karjääri lõpp hinges tühja tunnet ei tekitanud? “Võib olla veits, aga ma sain piisavalt kaua sõita. Me alustasime ju nullist. Kui me läksime esimest korda MM-ile, oli meeletu tasemevahe nii tehnikas kui sõiduoskustes. Lõpuks oli meil selline tiim, et arendasime oma mootorid ise, ehitasime raamid ise. Meil olid kõik süsteemid enda käpa all,” meenutab mees.

Krossirada kodu lähedale

Igapäevaselt Aruküla alevikus elaval Are Kauritil on kaks poega ja kaks tütart. Pojad Ardo ja Aron on mõlemad krossihuvilised. Kust tuli mõte, et motokrossirada võiks paikneda alevi kõrval Kurgla külas?

“See teema tõusis üles siis, kui mu enda vanem poeg Ardo hakkas paremini sõitma. Otsisime kohta, kus saaks teha lihtsaid treeninguid nii, et ei peaks kuskile tund aega või pool tundi autoga minema. Kord me tulime Maardust trennist mööda Kostivere-Aruküla maanteed. Äkki vaatasin vasakule ja nägin Kurgla külas kõrgemat kohta,” meenutab ta.

“Ma käisin vallas uurimas, et mis ja kus. Oli selline tunne, et siia on vähemalt võimalik krossirada teha. Krossirada ei saa päris mudaaugus olla. See ei saa olla ka liiga turbasel pinnasel. 2006. aastal tegime juba esimesed jutid sisse,” räägib Kaurit.

Kurgla motokrossirada paikneb riigimaal. Raja pikkuseks on kilomeeter. Kurglas on korraldatud juba kümme korda Raasiku valla motokrossi, mis toimub tavaliselt oktoobris. Sellest võtavad lisaks kohalikele osa ka külalisvõistlejad – ühtekokku sadakond motohuvilist.

Sõiduvahenditeks on KTM, Husqvarna, Yamaha, Suzuki, Kawasaki. Krossidel on kategooriateks 65-kuubikuline, 85-kuubikuline, 125-kuubikuline, 250-kuubikuline, 450-kuubikuline, lisaks veel külgkorviga mootorrattad.

Krossirada on aidanud kujundada kohalikud entusiastid nagu Madis Jäetma, Aare Kattai, Vello Teder, Jaan Koch, Ranno Soots, Martti Kalberg, Hannes Veski ja Andre Sepp. Rajal on kuivendus, aga ka kastmissüsteemid.

Puudub detailplaneering

Praegu kasutatakse krossirada aprilli lõpust oktoobri keskpaigani: teisipäeval ja kolmapäeval kella kolmest kuueni, neljapäeval kella kolmest seitsmeni. Raja kasutamise eest Kaurit üldiselt raha ei küsi, ehkki treeningkrosside ajal on vahel võetud sümboolset tasu – viis eurot. Kõige nooremad krossihuvilised on 3-aastased, kes proovivad kätt väikese Yamaha või KTM-iga.

Samas tunnistab mees, et Kurgla motokrossirajal puudub siiani detailplaneering: “Mõned inimesed on olnud sellele vastu. On selliseid vastaseid, kes elavad siit kilomeetri või kahe kaugusel. No nii kui praegusel ajal on moes – lihtsalt olla millegi vastu. Ma arvan, et selline tehniline spordiala on ikkagi väga vajalik, et tuleks noori peale, kellest saavad tulevikus tehnikainsenerid.”

Mis argumente raja vastased kasutavad? “No argument on ikka müra. Siis on ka igasuguseid muid asju välja toodud, et mootorrattad reostavad loodust ja tilguvad õli. See on selline vana aja mõtlemine. Tehnika on ikka väga palju muutunud,” selgitab Kaurit. Eelmise aasta 13. novembril peeti krossiraja ääres arutelu raja tuleviku üle. Tänavu 9. veebruaril algatas Raasiku vallavolikogu Kurgla krossiraja detailplaneeringu. Planeeringuala suuruseks on 6,5 hektarit, detailplaneringu koostajat ei ole veel valitud.

Raasiku valla motokross 2016. Fotod Külli Aermates 

“Ma ise loodan, et see rada jääb ikkagi alles. Ega siin suurt arendust ei ole ette nähtud. Pigem on detailplaneering selleks, et saaks paberimajanduse korda, et krossiraja alune maa läheks vallale. Hullem oleks see, kui buldooseriga peaks selle raja jälle siledaks lükkama,” kardab Kaurit.

“See oht on kogu aeg olemas. Krossiradu on üle Euroopa pandud väga palju kinni,” lisab mees.

CV: Are Kaurit

• 1966 sündis Arukülas
• 1973–1981 õpingud Aruküla põhikoolis
• 1981–1985 õpingud Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis
• 1985–1987 ajateenistus nõukogude armees
• 1987–1989 Ivar Vaaderpassi kaassõitja
• 1990–2004 elukutseline motokrossisõitja
• 2004–… eraettevõtja Raasiku vallas
• Abielus, nelja lapse isa

Vastab Heiko Vainsalu, Kurgla külavanem

Miks Kurgla motokrossirajal siiani detailplaneering puudub?

See on küsimus Raasiku vallavalitsusele ja krossirajast huvitatud isikutele, sest nende õigus on detailplaneeringut algatada.

Motokrossirada kasutatakse aprilli lõpust oktoobri keskpaigani: teisipäeval ja kolmapäeval kella kolmest kuueni, neljapäeval kella kolmest seitsmeni. Kas selliseid kasutusajad on teie hinnangul mõistlikud?

Jah. Mõne aasta eest, kui motospordi harrastajatega viimati kohtusime, siis sellise pakkumise motohuviliste esindajad tegid ja nii selles ka kokku leppisime. Külaelanike poolt oli valmidus taluda motokrossiraja kasutamist ja harrastajate poolt valmidus korraldada oma treeninguid kokkulepitud aegadel ning vältida muul ajal müra tekitamist.

Kui palju kaebusi on teie kui Kurgla külavanemani jõudnud seoses motokrossirajaga. Milline on olnud nende sisu?

Arvuliselt ei ole kokku lugenud, kuid mõni intsident on igal aastal. Eeskätt on need tingitud just sellest, et harrastajad ei pea kinni kokkulepitud aegadest. On olnud ka episoode seoses prügi tekitamise ja küla teede olukorraga.

Kas teie hinnangul tuleks motokrossirada ametlikuks teha. Kui jah, siis mis tingimustel?

Suhtlusest külaelanike ja naabritega on jäänud mulje, et hetkel on olukord talutav. Raja legaliseerimise mõistes kaldun ma seisukohale, et Eesti on õigusriik, kus inimesed teevad oma tegevusi seadusega kooskõlas. Õhinapõhisus on tore, aga sellega ei tohiks halvendada kaaskodanike olmet, vara ega keskkonda. Millised tingimused? Praegu toimiv kokkulepe on ümberkaudsete elanike jaoks talutav, kuniks sellest kinni peetakse.

Vastab Andre Sepp, Raasiku vallavanem

Kui suur krunt Are Kauritile Kurglas kuulub?

Maakatastri kaardilt on näha, et see maa ei ole eraomandis, seega mitte Are Kauriti omandis.

Kui aktiivselt krossirada kasutatakse? Mis võistlusi seal korraldatakse?

Krossirada kasutatakse enam kevadeti motokrossi harjutusteks. Üks kord aastast, sügiseti on seal toimunud Raasiku valla motopäev – motokrossi võistlus.

Miks on krossirada seni olnud mitteametlikus kasutuses?

Krossiraja alune maa kuulub riigile. Riik on lubanud seda ajutiselt kasutada, kuni maa saab reformitud ja detailplaneeringu alusel vallale üle antud. Motoklubi, vald ja kohalikud elanikud on sõlminud kokkuleppe raja kasutamiseks, kokku on lepitud raja kasutamise kellaaegades ja raja kasutamise vastutaja on motoklubi, keda esindab Are Kaurit.

Raasiku vallavolikogu 9. veebruari otsusega algatati Kurgla krossiraja detailplaneering. Kui suurt ala see hõlmab?

Vald on pidanud maa-ametiga läbirääkimisi harjutusraja aluse maa vallale üleandmiseks. Maa-amet on seisukohal, et vald peab enne ala detailplaneerima. See hõlmab 6,5-hektarilist maatükki.

Kas krossirajal on ka vastaseid? Kui jah, siis kes need on ja mis argumente nad on esitanud?

Krossirajale ei ole olnud otsest vastuseisu. Kõige olulisem on olnud kasutamise päevadest ja kellaaegadest kinnipidamine ja kui selle vastu on eksitud, siis külaelanikud on reageerinud. Seda ei ole viimastel aastatel enam esinenud.

See on 14 aastat harjutusrajana toiminud ja see on külaelanike ja motosportlaste pool omaks võetud. Sinna ei rajata ka tulevikus motospordikeskust või võistluskeskust. See jääb vallas tegutsevate motoklubide harjutusrajaks.