Maanteeamet andis sel nädalal aru, mis saab Tallinna-Tartu maantee kohal kõrguvast Vaida punasest puitsillast, mis mullu ohtlikult lagunema hakkas. Nüüd on selge, et 2008. aastal valminud sild ehitatakse täielikult ümber, kasutades puidu asemel metalli ja betooni.
Möödunud aasta augustis vajus Vaida sillal jalakäijate käiguosa kümne meetri ulatuses. Ajutise lahendusena vahetati septembris välja käiguosa, mis läks maksma 6720 eurot, ja oktoobris paigaldati tekiplaadi tugevdus, mis läks maksma 26 602 eurot.
Lagunemise põhjustas vesi, mis pääses teki hüdroisolatsiooni alla käsipuude tugikonstruktsioonide kaudu. Et lõplikult aru saada, mis silla ehitamisel valesti läks ning kuidas silda remontida, tellis maanteeamet ekspertiisi OÜlt Järelpinge Inseneribüroo.
Kolm varianti
Ekspert oli hinnangutes karm – kogu silla projekt oli koostatud puudulikult, sest paljud ehituslikud küsimused leidisid vastuse alles ehitamise käigus. Seda kinnitas teisipäevasel pressikonverentsil ka maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk, kelle sõnul tehti ehituse käigus tehti üle 20 muudatuse. „Ehitaja pingutas kõvasti, et olukorda parandada,“ märkis ta. „Samas polnud ehitaja ja järelevalvet teostanu piisavalt kompetentsed.“
Sirk möönas nüüd, seitse aastat pärast silla valmimist, et Eestis polegi kompetentsi puitsildade ehitamiseks ning miks toona puitsilla kasuks üldse otsustati, jääb siiani hämaraks. Samuti ei osanud ta vastata küsimusele, kui palju silla rajamine toona maksma läks.
Kristallselge on aga see, et silda tuleb remontida ning odav see lõbu olema ei saa. Ekspertiisis pakuti välja kolm lahendust – puidust talad ja tekk; metallist talad ja puidust tekk ning metallist talad ja betoonist tekk. Kuivõrd viimase variandi puhul on märkimisväärselt odavam nii ehitamine kui hinnanguline kulu hooldusele 50 aasta jooksul, valis maanteeamet välja selle. Maksma läheb remont 287 870 eurot.
Sirki sõnul on küll ehitusmaterjal teistsugune, kuid silla visuaalne lahendus jääb täpselt samaks.
Silla remondi maksab kinni riik, sest Sirki sõnul ei pea maanteeamet tõenäoliseks, et projekteerimisel ja ehitamisel tehtud eksimuste eest eraettevõtetelt midagi tagasi saab nõuda.
„Silla garantiiaeg on lõppenud ja meil pole suurt optimismi,“ ütles Sirk. „Jääb üle vabandada maksumaksja ees.“
Kas silda on vaja?
Et silla ehitamiseks kasutati puitu, polnud toona ainuke valearvestus. Nimelt algatas Rae vald juba 2001 aasta jaanuaris Vaida liiklussõlme detailplaneeringu. Järgnevatel aastatel lubas maanteeamet kaaluda võimalust rajada kohalikele elanikele ohutu maantee ületamise võimalus. Toona soovis Rae vald, et rajataks tunnel, kuid kuivõrd põhjavee tase on piirkonnas kõrge, polnud see võimalik. Valla arengukava nägi siis ette, et piirkonda kerkivad uued elamuarendused ning elanike arv kasvab märkimisväärselt. Aastaks 2015 on aga olukord sama, mis kümmekond aastat tagasi ning sillal on maanteeameti hinnagul väga vähe kasutajaid. Kaupo Sirki sõnul on probleemiks, et omavalitsused planeerivad riigimaanteid ja maakasutust ilma majandusliku analüüsita. „Surve oli vallalt, et sild ehitataks,“ ütles ta. „Kohalikud nõudsid ülepääsu. Tänasel päeval on tegu pigem ilusa maamärgiga.“
Rae valla pressiesindaja Signe Heibergi sõnul oli silla ehitamise põhjuseks tõesti peredele ligipääsu tagamine oma kodudele, kuid survet vald ei avaldanud. „(Silla) nõudmisest oli asi kaugel,“ ütles Heiberg. „Aastal 2007 kõneles vald ligipääsu tagamise vajadusest üle suure maantee elavatele peredele. Tänasel päeval jääb arusaamatuks, kuidas on ehituskvaliteet seotud valla poolt kunagi sõnastatud vajadusega tagada peredele ligipääs üle suure maantee.“
Heibergi sõnul on Vaida sild kohalike seas tuntud kui sild, mis ei vii kuhugi. „Vaatamata sellele on olnud kohalikel silla üle hea meel ja eriti oluline on olnud sild kolmele perele, kes silda ületades igapäevaselt liiklevad,“ ütles ta.
Sellele, et silda tuleks kiiremas korras remontida, juhtis tähelepanu juba 2011. aastal Ramboll Eesti AS (see ettevõte teostas ka silla ehitusel järelevalvet – M.T.) juhtivkonsultant Raul Vibo. „Vähemalt kaks kandetala elementi vajavad vahetust, samuti nende vaheline sõlm koos vandi kinnitusega,“ kirjutas ta oma blogis.
RAIVO UUKKIVI
Rae vallavanem aastatel 2004-2010
See oli puhtalt maanteeameti projekt ja meie selle hankega ja ka tehniliste küsimustega ei tegelenud. Meie esindaja oli küll juures ehitusprotsessis ja ilmselt ka kooskõlastasime projekti, kuid kindlasti ei olnud me kaasatud sedavõrd, et saaksin öelda, miks selline lahendus (puidust sild – M.T.) valiti. Kindlasti tean, et jutuks oli sellise lahenduse uudsus, rohkem ei oska seda kommenteerida.
Kuivõrd hanke korraldas siiski maanteeamet, siis maksumused olid ju hankes lahti löödud ning nende majas peavad need andmed kindlasti olemas olema. Kui nad ütlevad, et nad ei mäleta, siis tuleb neil mälu värskendamiseks olemasolev dokumentatsioon üle vaadata.
