Hooldekodude teema pakub Eestis üha suuremat huvi. Enamasti motiveerib erahooldekodude ehitamist omanike soov toota head kasumit. Mitmed neist reklaamivad end kui viie tärni teenuse pakkujaid. Kuniks inimeste sissetulekud ja pensionifondid kasvavad, plaanib üha enam inimesi veeta oma vanaduspõlve meeldivas asukohas.
Hadley Barrett
Üha enam tekib nii kodanikel, avalikul sektoril kui ka erasektoril küsimusi hooldekodude kohta. Miks on riiklikes hooldekodudes pakutav teenus halva kvaliteediga? Milline peaks olema pakutavate teenuste miinimumtase? Kas peaks seadma täiendavaid regulatsioone, et kaitsta eakate väärikust? Kas riik peaks pakkuma toetust erahooldekodudele, et need oleksid keskmisele kliendile kättesaadavama hinnaga ega oleks suunatud üksnes väga jõukatele?
Üks viis neile küsimustele vastuse leidmiseks on vaadelda hooldekodusid ning nende elanikke teistes riikides. Inglismaal on hooldekodud toiminud juba pikka aega ning tegemist on väga rangelt kontrollitud ja reguleeritud valdkonnaga. Vastavalt Alchemy koostatud raportile on tegemist 6.2 miljardi suuruse äritegevussektoriga. Vaatamata pikaajalisele kontrollsüsteemile, esineb ka seal mitmeid probleeme. Mida saaksime meie sellest kõigest õppida?
Inglismaal on suur valik erinevaid hooldekodude variante alates odavamatest, rõõmsameelsematest kuni kvaliteetset elustandardit pakkuvate hooldekodudeni. Miinimumstandardid on hoolikalt reguleeritud ning hetkel kehtib 2014. aastal välja antud hooldekoduseadus. See paneb vastutuse kohalike ametnike õlgadele, kes peavad veenduma teenuste nõuetele vastavuses ning seab ka nõuded ametnike kontrollkülastustele ja dokumentatsioonile. Samuti on määratud karistused, kui teenus ei peaks nõuetele vastama.
Erinevad vajadused
Külastasin Inglismaal South-Hamptonis asuvat hooldekodu Tendring House Rest Home, kus hoolitsetakse nii erivajadustega patsientide eest (mh dementsus, palliatiivne ravi jms) kui ka kantakse hoolt hooldekodu püsielanike vajaduste eest.
Üldjoontes olid elanikud oma eluga rahul. Kuigi esines väiksemaid kaebusi näiteks tee temperatuuri ja toidu kvaliteedi osas, kõneleb kaebuste iseloom sellest, et vanemad inimesed on üldiselt olukordade suhtes leplikud ning kaebused on tingitud pigem isiklikest iseärasustest, mitte tõsisest
probleemolukordadest. On selge, et keskmised või miinimumtasemele vastavad hooldekodud ei ole just suurepärased võrreldes keskmise inglise pere elustandardiga, aga mitte ka hirmsad.
Tasub meeles pidada, et ka oma kodus elavatel eakatel on elustandard madalam, võrreldes keskmise tööl käiva perekonnaga, mis on tingitud eakate madalamast sissetulekust. Samuti ei pruugi nende kodused elamistingimused olla kõige kaasaegsemad. Eakaid koheldakse Inglismaa hooldekodudes mõistlikult ning hoolitsetakse nende põhivajaduste eest. Ajakirjandusse jõuavad vaid üksikud lood sellest, kuidas hooldekodu elanikke uimastatakse, seotakse tooli külge või kuritarvitatakse.
Oma tuba, oma luba
Külastatud hooldekodu juhtkond toonitas, et tegemist on väga lugupeetud asutusega, mis on pidevalt saanud positiivset tagasisidet. Internetis leitavad tagasisidenumbrid annavad Trending House hooldekodule 9.8 punkti 10st. Juhtkond ise asus väljaspool hooldekodu kinnistut askeetlikus soojakus, milles oli ühe töötaja kohta ruumi ettenähtud umbes 3 m2 ning mis näitab, et juhtkonna mugavustele pole just üleliia raha priisatud.
Igal elanikul oli üldjuhul oma tuba, v.a neli inimest, kes jagasid kaheseid tube. Samuti oli igas toas olemas pesemisvõimalus. Lisaks oli ühine elutuba, söögisaal ja suured aiad nii maja ees kui taga.
Inglismaal saab valida nii riiklike kui ka erahooldekodude vahel. Riiklik tervisehoiuteenistus NHS (Public National Heath Service) maksab erahooldekodudele 112 naela nädalas (u 130 eurot – toim.) elaniku kohta (vastavalt tervise ja sotsiaalhoolekande ameti andmetele). 25% sellest summast kulub eeldatavasti toitlustamiskuludele.
Age UK prognoosi andmetel ei saa 1.2 miljonit kodanikku sellist vanadekoduteenust nagu nad vajaksid. See number on kasvanud alates 2010. aastast 50 protsenti.
Erahooldekodude elanikud maksavad riigipoolsele toetusele juurde aastas 10 000 naela (u 11 710 eurot – toim.). Hetkel maksavad erahooldekodude kliendid keskmiselt 31 000 naela (u 36 304 eurot – toim.) aastas, avaliku sektori hooldekodudes jääb summa 22 000 naela (u 25 764 eurot – toim.) juurde (teinekord asuvad nad isegi samas asutuses ja neile pakutakse sama teenust).
Mida on Eestil õppida?
Sellest Inglismaa hooldekodu näitest kooruvad välja mõned asjad, millele tasuks Eestis mõelda. Eakad olid üldjoontes rahulolevad ning nendes vanadekodudes, mida külastasin, on elanike tingimused mõistlikud. Teenused, mööbel ja erinevad võimalused võiksid muidugi alati paremad olla, aga samas ei ole juhtkonnal luksuslikke kontoreid ega üleliigseid kulusid, tänu millele on ettevõtte kasum igati mõistlik. Kui ettevõte kasumit ei toodaks, siis ei oleks erasektoril huvi sääraseid asutusi ülal pidada ega nendesse investeerida ning kogu hooldekoduteenuse pakkumine jääks avaliku sektori kanda. Paraku näitab elu, et selline lähenemine on ebaefektiivne.
Inglismaal on seadused on hästi defineeritud ja hindamismõõdikud paika seatud. Teinekord ei korralda kohalik omavalitsus kontrollkäike piisavalt efektiivselt, mistõttu mõned rikkumised jäävad tuvastamata, aga kui pereliikmed külastavad hooldekodusid tihti, avastatakse need rikkumised kiiresti. Süsteem toimib üldiselt hästi ning ka riigi toetused kasvavad vastavalt sellele, kuidas kasvab hooldekodude elanike arv, mis peaks lahendama Age UK välja toodud probleemi, mida ülalpool mainisin.
Inglismaal kasutusel olev süsteem tundub olevat efektiivne ning seda mudelit saaks rakendada ka Eestis. Peamine lahtine küsimus nii riiklikele kui ka erahooldekodudele on see, et mis suuruses toetusi oleks vaja, et oleks võimalik täita miinimumnõudeid ning võimaldada erasektoril teenida mõistlikku kasumit? Kui see küsimus õigesti lahendada, peaks see positiivselt mõjuma nii Eesti majanduselekui ka looma ligitõmbava investeerimisvõimaluse, eriti arvestades potentsiaali, mis võiks tekkida Põhjamaade klientide ümberasumisega Eesti vanadekodudesse.
Põhjamaade klientidel tekiks omakorda võimalus säästa raha tänu Eesti madalamale hinnatasemele ning samal ajal saaksid arendajad kvaliteetse teenusega teenida (mis ei ole riigi poolt rahastatud) mõistlikku kasumit. See aitab vähendada riigi kulusid, aga samas nii kohalikud kui välismaised kliendid võidaksid. Kindlasti on siin potentsiaali.
