Kui huviline – natuke ülekaaluline – pöördub personaaltreeneri poole sooviga oma keha konditsiooni viia, siis millist nõu annab personaaltreener Ketlin Kuuskne? Millest alustada? Kas toitumisest või treeningutest?
„Mina soovitaksin ülekaalulisel inimesel esmalt hakata pidama toitumispäevikut. Ja teha seda minimaalselt nädal, võimalusel muidugi pikemalt,“ annab personaaltreener Ketlin Kuuskne oma esimese soovituse. Kui sa päeva jooksul ampsad maiustusi ja snäkke – endale tundub et justkui vaid paaril korral, siis kokkuvõttes päeva peale võib seda tulla siiski üllatavalt palju, mis selgub just siis kui see kõik paberil otsa vaatab. Toitumispäevik annab ülekaalulisele objektiivse ja mitte rõõmustava vastuse – kui palju on päeva jooksul ikkagi kilokaloreid tarbitud.
Ära ennast näljuta
„Nii et kes tahab tõsiselt tegeleda oma figuuri, oma kehaga, peab alustama toitumisest,“ on Ketik Kuuskne resoluutne. Nädalane toitumispäevik näitab välja juba toitumse mustri: kas inimene on käitunud oma keha suhtes õigesti. „Kui nädala jagu päevi olla ilma neist „ampsudest“, siis on tulemus juba näha ja tunda – inimese keha hakkab muutuma,“ teab treener iseenda ja oma õpilaste tulemuste põhjal.
Järgmise sammuna tuleb menüüst välja jätta sellised halvad, kaloreid ja kehakaalu lisavad toitained nagu valge suhkur, nisujahu, pihvid, valmis salatid jms poolfabrikaadid.
Kui halvad „asjad“ on välja jäetud, siis tuleb jälgida, et head „asjad“ menüüsse saaksid. „Mõningatel juhtudel, kui mina olen mõne inimesega koostööd alustanud, tuleb ette, et inimene on hoidnud oma keha toitainete vaeguses, kaalu langetamiseks ennast näljutanud või siis lihtsalt teadmatusest,“ kõneleb Ketlin Kuuskne elu igapäevasest poolest. Selle tõttu on keha võtnud kasutusele enesekaitse meetmed ja korjab rasva. Näljutada ennast ei tohi, see annab soovitule vastupidise tulemuse. Et keha korjab rasva, siis inimese kehakaal ei lange, hoopis tõuseb ja inimene satub stressi. „Tuleb jälgida toitumise põhireegleid: hommikusöök peab olema korralik, lõunasöök koos salatiga, õhtusöök kerge. Päevases ratsioonis peavad olema esindatud kõik toiduainete põhigrupid: teraviljad, kaunviljad, puuviljad, köögiviljad, taimsed rasvad, lihasaadused, piimatooted. Ei saa mõelda, et kui kartul ja liha on laual, siis käib küll, saab kõhu täis. Kõhu saab küll täis, aga ennast heasse konditsiooni ei vii,“ on personaaltreener kindel. Nagu selleski, et süüa tuleb korraga, aga sagedamini. Põhisöögikordade vahel peavad olema siis „ampsud puuviljadest, ja teised kerged vahepalad.
Arvuti appi
Tänapäeval on kaalujälgijatele ja tedalikult toitujatele abiks mõeldud mitmed arvutiprogrammid, ka tasuta kasutamiseks. Näiteks üks neist, myfitnespal.com aitab väga lihtsalt kokku panna oma päevamenüü, pidades arvestust vajalike kalorite ja rasvade, valkude, süsivesikute osas. Programmi enda poolt antud kalorite jm juhiseid personaaltreener ei soovita, need tuleb teistkaudu leida ning vajadusel kasutada spetsialisti abi.
Kui natukene selle programmiga harjutada, saab ka arvutikaugem inimene selle ruttu selgeks,“ teab Ketlin Kuuskne, kes ka oma kursustel selle programmi kasutamist õpetab. Peale kalorite ja vajalike ainete kindlaksmääramist tuleb need köögi grammkaalul ka välja kaaluda. Kui palju see kõik aega võtab?
„Minul endal, kes ma väga täpset jälgin juba aastaid oma toitumist, kulub toidukordade planeerimisele päevas ehk viis minutit, (toidu valmistamisele loomulikult rohkem). Nii et viis minutit päevas tervislikule toitumisele kulutada – see ei ole palju,“ arvab Ketlin.
Iseküsimus on, kuidas selline, planeeritud ja kaloreid arvestav toitumisviis mõjub rahakotile, teeb see päevased söömiskorrad odavamaks või kallimaks.
Täpne arvepidamine
„Täpne arvepidamine teeb toitumise väga konkreetseks, poes tuleb käia kindla nimekirja alusel, mida vaja osta on. ja. selle järgi toidud valmistada. Nii et sellest küljest – planeeritud toitumine soosib kokkuhoidu, ära jäävad emotsioonilt tehtud ostud,“ tutvustab Ketlin oma kogemusi. Sest teada on – mida suuremal hulgal kokku ostad, seda rohkem ka tarbid. See reegel ei kehti ainult Lätist alkoholi tuues.
„Kui natukene teistpidi vaadata – nendel juhtudel, kui inimesed pole toitunud täisväärtuikult, kui pole ratsiooni olnud piisavalt näiteks küllastunud rasvhappeid, siis võib selline teadlik toitumine ka kallimaks osutuda. Näiteks tuleb menüüsse võtta toiduained, mis sisaldavad piisavalt küllastumata rasvaheppeid nagu pähklid, avokaadod, punane kala ja muu. Nii et ühest vastust siin ei ole, iga inimene, kes tahab hakata oma keha eest hoolitsema, peab ise enda jaoks vastused leidma. Üldiselt saab vaid pealiskaudset nõu anda, täpsemateks juhisteks on vaja aga personaalset nõustamist.“ ütleb personaaltreener Ketlin Kuuuskne.
Oluline on seegi, et puhas joogivesi oleks igal kaalujälgijal alati vabalt võtta. Ei pea olema gaseeritud ega muud moodi töödeldud, vesi võib olla maitsestatud vaid sidrunilõikude või mõne muu puuvilja või marjadega. Nii on kehale kõige kasulikum.