Harjus saavad huvilised külastada Pakri ning kahte Suurupi tuletorni, neljanda tornina on avatud Naissaare põhjatipus asuv tuletorn.
Kokku on Eestis praegu 41 töötavat tuletorni. Harjumaa piiridesse jäävad neist seitse. Ehk täpsemalt Juminda, Keri, Tallinna madala, Pakri, Suurupi alumine ja ülemine ning ka Naissaare. Kogu Eestis on avatud 11 tuletorni. Esimesena tegi uksed lahti aastal 2002 Kõpu ning värskeim tuletorn on tänavu 24. mail avatud Osmussaare.
Harjus ootavad külastajaid Pakri ning kaks Suurupi torni. Peatselt lisandub avatud ustega tornide nimekirja 12nes ehk Naissaare oma.
Plaanidest rääkis täpsemalt Veeteede Ameti navigatsioonimärgistuse osakonna juht Andry Rütkinen.
Milliseid tingimusi on vaja täita, et tuletorn saaks rahvale avatud ning tagatud on turvalisus nii külalistele kui ka tornile?
Avada saab ainult selliseid tuletorne, kus üles minnakse trepist (mitte redelitest) ja kus pääseb ohutult rõdule. Samuti need tornid, kus navigatsioonitule seadmed saab külastajatest eraldada. Korraga tohib tornis viibida kümme inimest, kuna on ainult üks sisse- ja väljapääs.
Kas Naissaare on tänavu Harjus ainus, mis rahvale avatakse?
Naissaare on jah ainus tuletorn, mis tänavu Harjus avatakse. Hetkeseis on selline, et 30. mail on planeeritud tuletorni rentniku, päästeameti ja Veeteede Ameti poolne avamiseelsete tööde ülevaatus. Kui kõik sobib, vastab nõuetele ja on ohutu külastajatele, siis saab tuletorni rentnik õiguse tuletorn avada. Rentnik on MTÜ Naissaarlaste Kogukond.
Milline on praeguse torni lugu?
Saare põhjatipus asuv torn on tähis ida-läänesuunas laevateel liiklejatele ja põhjasuunast sisenemisel Tallinna lahte. Torni ehitus- ja rekonstrueerimisajad on järgmised: esimene torn aastal 1788 ning järgmine aastal 1849. Aastal 1941 kivitorn õhiti ning uus betoonrajatis valmis 1960. Kakskümmend aastat tagasi uuendati rajatis täielikult. Kõrgus maapinnast on 45 meetrit ja veepinnast 47,8 meetrit.
Tuletornis on 214 trepiastet
Kas ja millal avatakse rahvale järgmised Harjumaa tuletornid?
Tuleb mõista, et Veeteede Amet ise ei ava ühtegi tuletorni. Tuletorni avamine on võimalik ainult juhul, kui ameti poole pöördub kohalik omavalitsus või tema poolt toetatud mittetulundusühing/sihtasutus ja läbi tuletorni avamise soovib toetada kohalikku elu ja teeb ära kõik ohutuks külastamiseks vajalikud tööd, koostab äriplaani, avab tuletorni, korraldab piletimüügi, koristamise jmt ning panustab tulud ka kinnistusse (sh tuletorni remonti/korrashoidu).
Kuna kõikide avatud tuletornide navigatsioonituled töötavad edasi, siis nende seadmed tuleb külastajatest eraldada. Nende eest vastutab ja hooldab edasi amet. Aga külastajate ja ekskursioonidega tegeleb tuletorni rentnik.
