Keskkonnaagentuuri teatel valitseb looduses suuremas osas Eestis suur tuleoht. Päästjad paluvad olla kuivas loodu-
ses lahtise tulega äärmiselt ettevaatlik, sest väiksemastki sädemest võib tekkida ulatuslik tulekahju, milles hävib elusloodus ja vara.
„Tõepoolest, metsa- ja maastikutulekahjude arv tõuseb kohe, kui ilmad soojemaks lähevad. Miks see number soojadega kasvab? Ikka seetõttu, et kevadiselt ilusad ja soojad ilmad meelitavad inimesi loodusesse aega veetma, sealhulgas lõket tegema ja grillima. Rääkimata kevadisest aiatööde hooaja algusest,“ ütles Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Siim Palu (pildil) Harju Elule. Sellega koos kasvavad ka päästjate väljakutsed metsas või maastikul puhkenud tulekahjude kustutamiseks.
Harjumaal juba 42 metsatulekahju
Kuna aprilli lõpus oli veel lumi maas, toome välja andmed maikuu kohta. Käesoleval aastal on perioodil 1.–19. mai üle Eesti aset leidnud 110 metsa- ja maastikutulekahju, neist 44 Harjumaal. Seevastu eelmise aasta maikuu samal perioodil oli Eestis 129 metsa- ja maastikutulekahju, 42 neist Harjumaal. „Ehk siis maastikutulekahjude mõttes käime hetkel sama jalga võrreldes eelmise aastaga,“ tõdes Palu.
Siim Palu Tuleoht on suurim Läänemaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Harjumaal, kohati ka mujal.
Kui paluda päästeametnikul välja tuua mõned eriti tuleohtlikud kohad Harjumaal, ütleb Palu, et neid ei saagi eraldi välja tuua. „Iga suurem
metsaala, -massiiv või maastikukaitseala kujutab endast kuival ajal ohtu, kui säde peaks leidma tee kuiva põlevmaterjalini. Küll aga on oluline määraja maastikutulekahjude ohjamisel veevõtukohtadele ligipääs,“ selgitas Palu.
Teatavasti on tiheasustusalad nagu linnad kaetud hüdrandivõrgustikuga, et võimaldada päästjatel kiiresti kustutusvett saada. „Looduses panustavad päästjad looduslike veevõtukohtade peale nagu näiteks jõed, järved ja tiigid. Kui neid tulekahju ligiduses pole, siis tuuakse kustutusvett kaugemalt ja lisandub väärtuslikku aega tulekahju levikule piiri panemiseks,“ rääkis Palu.
Tulekahjuks piisab vähesest
Pikad perioodid ilma vihmata kuivatavad loodust üsna kiiresti, mistõttu muutub loodus kergesti süttivaks ja ei olegi palju vaja, et väike säde kasvaks ulatuslikuks maastikutulekahjuks.
„Oluline on see, et lõket tehtaks looduses vaid selleks ettenähtud ja -valmistatud paigas. Sedagi tuulevaikse ilmaga. Lõkkekohta valides tuleb silmas pidada, et see oleks hoonetest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel,“ kõneles Palu.
Iga lõkkepõletaja peab tagama, et tuli loodusesse või hoonetele ei leviks. Arvestada tuleb tuule suuna ja tugevusega, puhastada lõkkeaseme ümbrus kuivast taimestikust ja igasugusest süttivast materjalist ning piirata see võimalusel kivide või mullaga.
Kindlasti peavad lõkke juures olema kustutusvahendid nagu näiteks tulekustuti, ämber veega või kasvõi labidas, et lõkkele vajadusel liiva peale visata. Kustutusvahendit peab olema piisavalt! Päästjad on näinud olukordi, kus inimesed on küll mõelnud kustutusvahendi peale, kuid tegelikkuses ei ole sellest lõkke kustutamiseks piisanud ja tuli on ikkagi kontrolli alt väljunud.
Lõket ei tohi jätta kunagi järelevalveta ja lõkkepaigast lahkudes tuleb veenduda, et lõke on täielikult kustutatud, et tuli selleks ettenähtud alalt ei väljuks.
Kindlasti peavad lõkke juures olema kustutusvahendid nagu näiteks ämber veega või kasvõi labidas, et lõkkele vajadusel liiva peale visata. Kustutusvahendit peab olema piisavalt!
Grillsöed peavad täielikult kustuma
Lisaks lõketest puhkenud põlengutele tuleb ette ka neid tulekahjusid, mis on alguse saanud grillimisest. Sealgi on mõned põhimõtted, mida jälgida.
„Tuleb veenduda, et grill oleks paigutatud hoonetest ja põlevmaterjalidest ohutusse kaugusesse ning grillimist lõpetades tasub jälgida, et kuumad söed omakorda tuleohtu ei põhjustaks. Neid on mõistlik jahutada veega või oodata, kuni söed on täielikult jahtunud,“ jagas Palu nõuandeid. Mitte mingil juhul ei tohi grillist kustumata sütt välja valada.
Mõistlik on silm peal hoida ka keskkonnaagentuuri tule-
ohukaardil ja viia end kurssi looduses valitseva tuleohutasemega – https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/. Viimase prognoosi järgi sajab lehe ilmumise päeval,
24. mail mitmel pool hoovihma, tuleoht on III–IV klassi piires (keskmine kuni suur tule-
oht), kuid suureneb kohati
V klassini (äärmiselt suur tuleoht). V klassi puhul võib päästeamet keelata metsas küttekoldevälise tule tegemise, grillseadme kasutamise, suitsetamise või võõras metsas viibimise. Tuleohtliku aja võib amet vajadusel kehtestada ka varem.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab riigiinfotelefonilt 1247 või https://kodutuleohutuks.ee/ohutu-loke.
NÄITEID
Mõned tulekahjud viimase nädala jooksul
19.05 kell 17.43 teatati häirekeskusele, et Nõmmel Sambliku tänaval põleb kodu kõrval metsaalune. Selgus, et pererahvas oli eelmisel õhtul koduaias lõket teinud ning viinud järgmisel päeval tuha metsa alla kompostihunnikusse. See aga süttis ning süütas omakorda umbes 10 ruutmeetrit pinnast. Teataja oli aiavoolikuga suuremad leegid maha surunud ning Nõmme päästjad likvideerisid põlengu veejoaga. Päästjad vestlesid kuumast tuhast pererahvaga ja palusid neil järgmisel korral tuha käitlemisega olla ettevaatlikumad, sest säde võib kuumas tuhas hõõguda isegi kuni nädala.
18.05 kell 22.10 sõitsid päästjad Nõmme turu tagusele maastikule, kust oli tulnud teade suurest lõkkest. Nõmme päästjad haarasid kaasa ATV ja kihutasid lõkke juurde. Päästjad kustutasid lõkke veega. Lõket tegi poistekamp, kellega vesteldi hiljem tuleohutuse põhimõtetest ja sellest, et praegusel kuival ajal ei ole mõistlik metsas päris igal pool tuld teha. Noored tundusid mõistvat oma teo ohtlikkust ja lubasid edaspidi olla hoolikamad lõkke asukoha valimisel.
18.05 kell 14.13 teatati häirekeskusele, et Lääne-Harju vallas Klooga alevikus Raudtee tänava ääres metsas on nähtud suitsusammast. Teataja nägi seda Ämari lennujuhtimistornist. Väljakutsele reageerisid nelja kutselise ja nelja vabatahtliku komando päästemeeskonnad ning tulekahju kustutamist alustati kolmes töölõigus. Põles nii mets kui ka pinnas. Põlemisalale oli keeruline suurte põhiautodega ligi pääseda, mistõttu kasutati ATV-sid tulejoone ohjamiseks. Maastikupõleng lokaliseeriti kella 15.30ks ja likvideeriti kell 19.30.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
