Toomas Lääts on peakokana töötanud juba üle 30 aasta ja seda paljudes nimekates restoranides. Tema võrratuid toite on fännid saanud maitsta NoKus, kohvik Moskvas, GOspas, Klausis, Sfääris ja nüüd Niitvälja golfikeskuses.
Pealinnas end sisse seadnud, igatses tema hing ikkagi päris oma maakodu ning koroonakevadel ta oma kõige ideaalsema ka leidis. „Maasool on mul lapsepõlvest veres,“ ütleb ta ise.
Tommi sotsiaalmeedia sissekanded tema Alliklepal asuvast maakodust loovad kõikidele tema sõpradele ettekujutuse ühest võrratust paradiisikohast, kus merevesi on alati fantastiline ja kasvuhoone on äärest ääreni tomateid täis. Saime Tommiga kokku ühel valgel kevadõhtul tema Kalamaja korteris, et rääkida maamajast ja aiast ning plaanist, kuidas temast saab ühel päeval päriselt maainimene.
Toomase maja on vanem ning soojustamata, suveks mõnus koht, kus pikemalt olla, kuid seal aasta ringi elamiseks plaanib Toomas maja vundamendini maha võtta ja mõnel heal Eesti arhitektil lasta uus ja väiksem planeerida, nii et maja on mõlemale poole avatud ja valgus pääseb sisse.
Toomas Lääts vastas Alliklepal mõnele Harju Elu küsimusele maal elamise kohta.
Kuidas sattusid Alliklepale?
Maale kolimise vajadus ei tulnud sellest, et oleks olnud vaja elumuutvat otsust. Olen maal ju lapsepõlves kasvanud. Aga see soov on kuskil kuklas alati olnud. See maatükk tuli mulle heal ajal, Eesti mõttes muidugi raskel ajal, koroonaaja alguses. Ma olin selleks ajaks juba paar aastat seda õiget kohta otsinud, aasta hästi intensiivselt, natuke olin juba närviline, et ei leiagi ehk õiget.
Koroonakevadel, veebruaris ma selle leidsin, maja ostutehing oli samal nädalal kui Eesti kinni läks. Koroonakarantiini veetsin sõpradega maal maja remontides.
Kas eelistad elada maal?
Ma ei ole veel oma elukohta muutnud, eesmärk on siiski maale kolida. Oleks mul kohe võtta nii palju raha, et maja valmis ehitada, siis ma teeks seda praegu. Aga eks natuke peab plaane tegema ja raha koguma. Praegu on mul nö suvilamaja, aga ma ei taha olla suvitaja.
Kas sinu aeda loomi ka satub?
Maja taga on kuusik. Vahel satuvad siia põdrad ja kitsed, väikeulukid ja merikotkas. Küla peal on nähtud tedrekana.
See piirkond on alati olnud pigem vaene, sest seal ei kasva midagi. Aga seal võrsuvad teised taimed, mis mujal ei kasva – näiteks orhideed ja karukellad. Seal on taimestik väga kidur. Minu hoov on 350 meetrit merest. Mul on seal ainult kivi, lipumasti panija ei saanud auku kaevata, sest seal polnud normaalset pinnast. Mul on hoovis looduslikult anemoonid ja kadakate ümber, kus mullakihti rohkem, seal on sellised klassikalised niidutaimed, kurekellad, orashein ja kõrval ei kasva mitte midagi peale muru ja paari nurmenuku. Mul ei ole mõtet hakata sinna hunnikuid mulda vedama. Ma saan teha oaasikesed, panna aeda kasvuhoone ja konteinerkastid. Ma tahan, et see loomulik loodus ise ka säilib. Aeda tegin aasalillede niiduala ja sinna kõrvale jätan selle loodusliku, mis siis säilib. Mu aed paneb mulle väga suured piirid.
Millal sinu jaoks aiapidaja hooaeg algab?
Märtsi lõpus, aprilli alguses. Kasvatan tomatitaimi aknalaual ette. Peale selle meeldivad mulle väga kosmosed. Praegu kasvatan neid ka siin ette, hiljem panen nad konteinerkastidesse, ma ei saa neid lihtsalt sinna maha külvata. Nad ei kasvaks seal. Aga ma ei hakka pinnast juurde tooma, see rikuks loodusliku koosseisu ära.
Kui suur su kasvuhoone on?
See on 13 ruutmeetrit. Aga see on minu jaoks täpselt paras. See on selline, mille saab kõige muu kõrval ära hallata. Ma ei taha väga mahukat. Ma olen suur tomatifänn, ma tahan, et terve mu kasvuhoone on tomateid täis. Siis saan neid ka sõpradele jagada. Sel aastal panengi terve kasvuhoone tomateid täis ja keskele panen ürte. Ma ei taha, et mul on kaks tomatit, ma tahan et mul oleks tuhat tomatit. Ürdid on väljas kurkidega koos. Kastid panen ürte paksult täis.
Võtad tomati, sul on leib ja kala ja mitte midagi muud pole vaja. Mitte midagi! Lihtsalt lähed ja korjad endale korvitäie kirjusid tomateid. Ma söön ju neid suhkruga. Pistan suhkru sisse!
Kas plaanid millalgi ühe kasvuhoone veel ehitada? Midagi seal veel kasvatada?
Ma tahan lihtsalt oma lemmiktaimi ja looduslikult on mu lemmikud seal olemas – anemoonid. Less is more. Ma võtan seda mänguliselt. Taimekastidest tuleb elulõnga ja teisi metsikumaid, mida on lihtsam hooldada. Ma ei taha aeda endale keeruliseks teha.