Tallinna lähiümbruse populaarsemate piirkondade Viimsi, Kakumäe, Peetri ja Tabasalu vabad krundid on otsa saamas, Tallinna küljealune Harkujärve ja Tiskregi on varsti täis ehitatud.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel kasvas kinnisvaratehingute arv eramajadega mullu enam kui 10 protsenti. See tähendab, et võimalusel tahavad inimesed järjest enam elada eramutes. Ja mida lähemale merele, seda parem.
Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali kinnitusel küsitakse merevaatega Haabneeme või Miiduranna krundi eest juba miljon eurot, sest konkurents puudub. Ka odavamad räämas krundid on hakanud otsa saama ning Viimsis, Meriväljal või Mähel on uusehituseks sisuliselt ainus võimalus vana suvila või maja ostmine.
Kliimaministeerium tuleb appi?
Hiljaaegu saatis kliimaministeerium valitsusse eelnõu, millega tahetakse lubada senisest rohkem randade täisehitamist. Kui valitsus ja seejärel riigikogu muudatused heaks kiidavad, saaks tulevikus mere ääres üleujutusalade kõrval ehitada senisega võrreldes veele lähemale kuni 150 meetrit ja järvede-jõgede ääres kuni 25 meetrit. Täpne võit sõltub üleujutusala laiusest.
Kui palju üks või teine omavalitsus või mõni eraisik menetluses olevast seaduseelnõust võidaks, see pole veel selge. Kliimaministeerium tunnistab, et ei tea, kui paljudele maaomanikest selline kingitus sülle kukuks ja kui palju rannaäärset maad kinnisvaraarenduseks vabaneks.
Kliimaministeeriumi hinnangul ei too seadusemuudatus kaasa siiski rannikualade kontrollimatut täisehitamist, vaid võimaldab mõistlikumat ja tasakaalustatumat arengut, säilitades samal ajal looduskaitse prioriteedid seal, kus see on kõige olulisem. „Muudatused ei tähenda ranniku täisehitamist ega luba ehitada otse veepiirile, vaid puudutavad ainult alasid, kus on periooditi suured üleujutused. Kehtima jääb rannaaladel nõue säilitada saartel vähemalt 200 meetri ja mandril vähemalt 100 meetri laiune kaitsevöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud,“ põhjendas Harju Elule seadusemuudatust kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma. Tema kinnitusel on seaduseelnõu eesmärk tagada jätkuvalt randade kaitse ja avalikkuse juurdepääs veekogudele.
Ka Harjumaa omavalitsustes tuntakse survet ehitada veele lähemale. „Inimesed soovivad ehitada võimalikult veepiiri lähedale ning see trend on tõenäoliselt püsiv ka tulevikus,“ sõnas lehele Harku valla planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Kristiina Ott-Rätsepp.
„Kehtima jääb rannaaladel nõue säilitada saartel vähemalt 200 meetri ja mandril vähemalt 100 meetri laiune kaitsevöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud.“
Taimo Aasma
Lääne-Harju vallas teeb keskkonnaamet, kelle ülesanne on ehituskeeluvööndi reeglist kinni pidamise jälgimine, sihikindlat tööd reeglist üleastujate tabamiseks. „Selle põhjal võib öelda, et inimeste tahe ehitada mererannale lähemale on mõõdukas,“ tunnistas vallavanem Jaanus Saat. Sama kinnitati ka Kuusalu ja Jõelähtme vallamajast – inimesed tunnevad huvi ehitada veepiirile lähemale.
Mida tooks kaasa seadusemuudatus?
Postimehes seda teemat käsitlenud ajakirjanik Ülle Harju leidis, et ennekõike võidaksid seadusemuudatusest Reformierakonna tipp-poliitikud. „Kliimaministeeriumi poolt valitsusse saadetud eelnõust, milles tahetakse lubada senisest rohkem randade täisehitamist, saaksid kasu lõigata mitmed Reformierakonna tipp-poliitikud ning teoreetiliselt ka riigisekretär Keit Kasemets,“ kirjutas Harju 3. aprilli Postimehes. Samas on Eesti Vabariigis igaühel lubatud liikuda kallasrajal.
„Ehituskeeluvööndi vähendamine kindlasti liigutab üksteisele lähemale ehitanud inimeste eraelu ja rannikut nautiva matkaja. Teisisõnu – rannikualad muutuvad oma olemuselt mõnevõrra privaatsemaks ning avalikkusele suletumaks isegi siis, kui kallasraja kontseptsioon jääb kehtima,“ arvab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Probleemide süvenemist seadusemuudatuse korral usub ka Kristiina Ott-Rätsepp. „Peamised vaidlused veekogude äärde ehitamisel tekivad sellest, et veekogu äärde kolinud inimesed ei soovi, et teised nende kinnistut läbivad, näiteks kallasrajal liikudes. Praegu paiknevad hooned enamasti umbes 25–100 meetri kaugusel kallasrajast. Kui hooneid lubatakse ehitada veekogule lähemale, siis satub kallasrada hoonele veelgi lähemale, mis võib suurendada vastuseisu selle kasutamisele,“ kirjutas Ott-Rätsepp toimetusele.
Looduses ei käi alati asjad meetrite järgi, mõnes kohas saab ehitada probleemideta 30 meetri kaugusele, mõnes kohas on see küsitav ka 300 meetri juures. „Kinnistuomanike huvi ehitamise vastu on olemas, rannaaladel elamine kuulub eestlaste eluviisi juurde – peame ju ennast rannarahvaks ning see on igati normaalne ja seda ei peaks kuidagi taunima. Reeglite lihtsustamine on mõistlik tegevus,“ arvab Jõelähtme kauaaegne vallavanem Andrus Umboja.
Iga väidet saab kinnitada ainult praktika. Kui see seaduseelnõu ükskord seaduseks saab, selgub ka, kas sellest võidab ainult käputäis poliitikuid või kõik, kes tahavad Harjumaale kodu rajada.
