Et Viimsis avatakse Harjumaa esimene riigigümnaasium, on juba pikalt teada. Milline uus koolimaja välja hakkab nägema, esitleti huvilistele sel teisipäeval, kui Rannarahva Muuseumis kuulutati välja arhitektuurikonkursi võidutöö.
Võitjaks kuulutati arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus, mille märgusõna „CLT“ viitab ka ehitusmaterjalile, mida kasutatakse kooli ehitamisel. Eesti keeles on CLT (cross laminated timber) vasteks ristkihtpuit. Võidutöö idee autoriteks on kolm meest: Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse.
Riigigümnaasiumi hoone ideekonkurss kuulutati välja tänavu aprillis ning tähtajaks laekus 17 tööd, mis vastasid nõuetele. Ideekonkursi preemiafondis oli 18 000 eurot, millest võidutöö loonud meeskonnale kuulus 6500 eurot. Teise koha pälvinud töö („FIFTY-FIFTY“, autorid
Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu) sai 4500 eurot ning kolmanda koha töö („AVARUS“, autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Helin Vahter) 3000 eurot. Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat, mõlemad rahaline väärtus oli 2000 eurot.
Ilus ka 50 aasta pärast
Konkursi žürii liikmed oli võidutöö suhtes enamjaolt üksmeeles, kuigi kõhklusi tekitas kolme korrusega lahendus. Nimelt oli võistlustöödele ette antud hoone kõrgustähis, mis lubas rahumeeli planeerida kahekorruselist maja, kuid kolme korrusega tuli juba nuputada. Võidutöö „CLT“ autorid on asja lahendanud nii, et üks korrustest paikneb (osaliselt) maa all.
Omaette teema on arhitektide poolt välja pakutud materjal CLT ehk ristkihtpuit. Sellise materjaliga pole Eestis tegeldud, küll on mitmeid näiteid mujalt Euroopast.
Arhitektidele oli võistlustingimusteks ette kirjutatud energiasäästlikkus, optimaalsed kulud, arhitektuurne vastavus asukohale jne.
Haridus- ja teaduministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis märkis, et kuigi võib tunduda, et riik loobib raha tuulde, ehitades moodsaid ja ilusaid koolimaju, selle asemel, et kasutada olemasolevaid, on hariduse kvaliteet ja õpikeskkond omavahel seotud. „Me peame ehitama siia sellise maja, mida on ka 50 aasta pärast ilus vaadata,“ ütles ta.
Viimsi abivallavanem Jan Trei leidis, et võidutöö sobib väga hästi ümbruskonnaga. „Viimsi saab lähiaastatel juurde omanäolise ja moodsalt õpilasesõbraliku kooli,“ ütles ta.
2018 avab uksed
Uus koolihoone hakkab paiknema Haabneeme alevikus Tammepõllu tee ääres. Koolis hakkab õppima 540 noort. Nii 10., 11. kui 12. klassis saab seega olema kuus paralleeli.
Järgmiseks korraldab Riigi Kinnisvara AS hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 270 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Koolimaja peab uksed avama 2018. aasta 1. septembril.
Kui Viimsi riigigümnaasium tööd alustab, sulgeb Viimsi vald Viimsi keskkoolis gümnaasiumiosa ning munitsipaalkool muudetakse põhikooliks. Abivallavanem Trei sõnul on küll väheke kahju keskkooliklassidest loobuda, kuid samas saab vald pakkuda senisest paremat põhiharidust. Viimsi vallas, nagu nii mõneski Tallinna lähiomavalitsuses, on probleeme põhikooli õppekohtadega. 2014. aasta detsembris, kui allkirjastati leping Viimsi riigigümnaasiumi rajamiseks, ütles Trei, et vallas on lähiaastatel vaja juurde luua 400-500 õppekohta.
Järgmiseks kuulutab haridus- ja teadusministeerium välja arhitektuurikonkursid teiste seas ka Tabasalu ja Jüri riigigümnaasiumi hoonetele.
