Järgmise aasta veebruaris valmib Viimsi vallas Haabneemes kultuuri- ja hariduskeskus Artium. Kolme saali, avara fuajee ning muude ruumidega rajatises võib ühel ajal anda nii teatrietendust, kontserti või tegeleda hobidega.
Uut kultuuri- ja hariduskeskust Viimsi Artium, õigemini selle ehitusplatsi, pole raske leida. Tuleb liikuda mööda Randvere teed spaast, koolidest ja lasteaiast mööda ning oledki kohal. Paksu sinisavikihti kaevatud vundamendiauk on kõrge kalda all. Samas asuvad reas NSVL-i armeest jäänud silikaatkividest ehitatud seitse kütusemahutit. Lähikonnas on ka staadion ning terviserajad.
Keskust ehitab riigihanke võitnud OÜ Nordlin Ehitus ning kopp löödi maasse novembris. “Siin on tulevane lava,” räägib valla kultuuriosakonna juht Villu Veski.
Kiivri ja visiiriga mees seisab sarrusetiheda vundamendiosa juures. Ta seletab, et tulevasele lavale või selle ette mahub kuni 50-liikmeline orkester. Sellel saab anda kas kontserti või etendust. Lavale mahuvad suurte etenduste dekoratsioonid, koor ning osatäitjad. Veski teada Harjumaal (v.a Tallinn) selliseid saale pole.
Pooleldi maa all
Miks asub aga lava enam kui kümme meetrit maapinnast madalamal? Ehituse tellija ehk Viimsi Haldus OÜ juhatuse liige Peeter Rüütel seletab, et ustest sisenedes astub publik piltlikult kausi servale. Sest suurem osa saalist asub samuti maa all. “Sügavusse liigume seepärast, et Viimsi ehitusmääruse järgi on paikkonnas hoonete suurim lubatud kõrgus 15 meetrit ,” ütleb Rüütel.
Mida 13 kuu pärast valmiv suurejooneline keskus sisaldab, räägib vallavanem Illar Lemetti. Tema sõnul on keskne ruum 500-kohaline suur saal. Lisaks on hoones kaks väiksemat saali. Ehk siis kammersaal ja nn blackbox. Mõlemas on 180–200 kohta. Keskusesse kolivad ka lähikonna huvikoolid ehk muusika, kunst ja teadus. “Tahame anda ruume koolidele kasutamiseks. Kui neil on soov huviõppeks või tundide pidamiseks, siis saavad neid Artiumis pidada,” lubab Lemetti. Lisaks saab ruume kasutada kohalik kogukond. Neil ju napib suuremaid kooskäimise kohti. Saalides ning fuajees on võimalik korraldada suurejoonelisi balle ning vastuvõtte.
Veski lisab, et suures saalis on nii parter kui ka täisringiga rõdu. Seepärast sarnaneb saal veidi Jõhvi ja Pärnu kontserdimajade omaga.
“Loomulikult ei asenda Estonia kontserdisaali miski. See on üks ja ainus,” seletab Veski.
Oma valla tähed oodatud
Ühel ajal suure saaliga saab kasutada ka kahte väiksemat saali. Seinad ehitatakse helikindlad ning kõigis kolmes võib korraga erinevaid kontserte anda või teatrit teha. Lisaks on hoones orkestri harjutusruum ning avar fuajee, ões mitmed terrassid ja välialad.
Selline näeb keskus välja 13 kuu pärast. Foto arhitektuuribüroo Kavakava “Eestis on käibel väike kõnekäänd, et siinkandis ehitatakse üks kontserdisaal saja aasta kohta,” muigab Veski. On tõsi, et Estonia maja valmis 1913. Muusikaakadeemia maja sügisel 1999, suur saal alles sügisel 2019. “EMTA saaliga seob meid sama akustik ehk Linda Madalik,” lisab mees. See peaks olema stiimul tipptegijatele, et tulla Viimsisse esinema. Kindlasti saaksid uues Artiumis esineda ka omas vallas elavad Grammy ning Eurovisiooni võitjad.
Eestis on kõnekäänd, et siinkandis ehitatakse üks kontserdisaal saja aasta kohta.
Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Kavakava. Toona kandis võidutöö veel teist nime, kuna Artium leiti eraldi nimekonkursiga hiljem. Arhitektid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai.
Kui palju suurejooneline keskus maksab ning millised on rahastusallikad? “Hind on peaaegu 14,4 miljonit koos käibemaksuga. Lisanduvad veel sisustus, ümbruskonna teed ja haljastus. Raha on pärit nii eelarvest kui ka tuleb võtta laenu,” ütleb vallavanem.
Kogu kultuuri- ja haridusilu peab olema valmis veebruari alguseks 2022. Tuleva aasta kevadisel koolivaheajal plaanitakse huvitegevus juba keskusesse kolida. Nurgakivi (õigemini tuleb neid neli) peaks saama paika kuu aja pärast ehk 11. veebruaril.
