Palju on kõneldud suvisest veenappusest Viimsis. „Me oleme suurest jamast vaid mõne päeva kaugusel,“ kirjutas Viimsi Vee juhatuse liige Raul Vanem valla kodulehel suvisest põuaperioodist.
Suure jama all pidas ta silmas olukorda, kus valla puhta vee varud ammenduvad mõneks ajaks ületarbimise, näiteks kastmise tõttu.
Vähem teatakse seda, et Viimsis on paduvihmade korral ka üleujutused – seda eriti mereäärsetes piirkondades Püünsis, Niidurannas ja mujal. Terved elamurajoonid, nii inimeste koduõued kui ka keldrid, ujutatakse paduvihmade aegu sadeveega üle.
Valmimas on kahepoolne sadevete lahendus
Nüüd on Viimsi vallal valmimas projekt LIFE LATESTadapt demoala, mille käigus on poolsaarele rajatud säästlik looduspõhine lahendus sademevete kasutamiseks.
„Järjest sagenevate tugevate paduvihmade ajal Randvere sadevete trass ei jõua kogu taevast alla tulevat vett ära juhtida. Et vältida suuremate torude ehitamist, otsustasime kasutada looduspõhist lahendust, koguda sadevesi kokku kastmiseks,“ kõneleb projekti Viimsi valla poolne juht Tanel Mätlik. Randvere sademevee peatrassiga on nüüd ühendatud tark veemahuti. Multifunktsionaalne nutilahendus tagab ühteaegu sadevee kogumise ja taaskasutamise, mahutisse kogutud vihmavett kasutatakse piirkonna taimede kastmiseks.
Möödakäija pilku köidab enim Randvere ja Karulaugu tee ristmiku lähedal olev ehk poolesaja meetri pikkune ja 6-8 meetri laiune neerukujuline tiik, mis on ääristatud kombekalt tahutud suurte paekividega.
„Lisaks vee otstarbekale ja säästlikule kasutamisele oleme seni kasutamata ala muutnud piirkonna elanikele atraktiivseks puhkealaks.“.
projekti Viimsi valla poolne juht
Tanel Mätlik
Randvee peatrassist tulev vesi juhitakse tiiki, mis täidab ühtlasi ka settetiigi rolli. Kõik see, mis ei tohiks koos vihmaveega merre sattuda, settib tiigis. Tiigi töötav maht on ehitaja, Atemo OÜ projektijuhi Tenno Saksakulmu kinnitusel 155 kuupmeetrit. Päikeseenergial töötavad automaatsüsteemid ja isevoolne vee liikumine vähendavad energiakulu.
Tiigist edasi juhitakse vesi filterkaevudesse, mis eraldavad veest suuremad ja väiksemad osakesed, aidates omalt poolt tagada vee kvaliteeti. Lõpuks juhitakse puhastatud sadevesi kahte mahutisse, kumbki mahuga 30kuupmeetrit. Reservuaarides olevat puhastatud vett saab kasutada tänavate või haljasalade kastmiseks siinsamas Randveres. Paakautodele vee võtmiseks on rajatud eraldi hüdrant. Viimsi valla teede spetsialisti Siim Jürimaa ja kommunaalteenistuse juhataja Imre Saare sõnul toimub kogu seire ja vee jaotamine automaatselt, inimese sekkumiseta.
Elamute vahel tee ääres oleva tiigi ümber rajatakse projekti raames puidust laudistee, kuhu on planeeritud haljastus ja istepingid. Päikeseenergial töötav kastmissüsteem tagab settetiiki ümbritseva haljastuse autonoomse kastmise.
„Lisaks vee otstarbekale ja säästlikule kasutamisele oleme seni kasutamata ala muutnud piirkonna elanikele atraktiivseks puhkealaks,“ kinnitab Tanel Mätlik. Tiik, mille sügavus on keskmiselt 1,5 meetrit pole siiski mõeldud ujumiseks.
Projekti rahastavad Euroopa Liit ja kliimaministeerium
Kogu projekti maksumuseks on 622 000 (sisaldab käibemaksu), millest Euroopa Liidu rahadega kaetakse 60 protsenti. Viimis valla omafinantseering on 40 protsenti ehk 248 800 eurot. Ka sellest summast tuleb osa kliimaministeeriumist.
Projektist saavad enim kasu Viimsi valla elanikud, kuna väheneb joogivee tarbimine kastmiseks ja paikkond rikastub kauni puhkealaga. Viimsi projekt on pilootprojektiks, mille väljatöötamisel tegi vald tihedat koostööd Tallina tehnikaülikooli teadlastega.
Lähiajal on Viimsi valla samas piirkonnas valmimas Purskkaevude väljak, mille projekteerimine on toimunud samuti koostöös TalTechi teaduritega. Ka purskkaevudes kasutatakse sadevett.
