Viimased kaheksa aastat tühjana seisnud Piilupesa lasteaed Haabneeme alevis Kaluri teel lammutatakse. Brem Kinnisvarahooldusele kuuluva hoone lammutustööd kestavad kaks nädalat, lammutajaks on Fixdem Eesti.

Esmaspäeva hommik Viimsi Piilupesa lasteaia krundil. Brem Kinnisvara ja Fixdem Eesti esindajad takseerivad hoonet nii seest kui väljast. Fixdemi auto küljel kiiskavad kirjad “lammutame, purustame, sõelume”.

Fixdemi juhatuse liige Walter Liebrich on otsekohene. “Võtame hoone maha. Lammutusprotsess kestab kaks nädalat. Ehitusjäätmed viiakse Tallinna prügilasse. Oleme igasuguseid losse lammutanud üle Eesti,” ütleb ta.

Viimsi valla ehitus- ja kommunaalameti järelvalveteenistuse peaspetsialist Karin Laugas seevastu blokeerib ajakirjaniku tee lasteaia siseruumidesse. “Siin on väga ohtlik käia,” väidab ta ning üritab ühtlasi oma nägu jope kaelusega katta.

Preemia Moskvast

Piilupeasa lasteaia projekteeris kaheksakümnendatel arhitekt Ado Eigi (1938-2008). “Siis oli postmodernismi kõrgaeg. Miks mitte teha lastele natukene lossi moodi muinasjutumaad? Lossiihalus on olnud inimestes ajast aega,” meenutab Ado lesk, 77-aastane Niina Eigi.

Haabneeme alevisse Kaluri teele oli juba 1971. aastal ehitatud lasteaed. Piilupesa projekteeriti selle kõrvale, hoone valmis 1983. aastal. “See oli Kirovi kalurikolhoosi tellimus. Mu abikaasa oli seal arhitektiks,” räägib Niina.

Lasteaia keskmeks on üldsaal, kust hargnevad ruumid neljale rühmale ja tualettruumid. “Üleval olid loomingulised ruumid, kus lapsed said klaaskatuse all joonistada, maalida ja voolida,” ütleb Niina.

Niina oli sisekujundaja rollis. “Mööbel – kõik voodid, kapid, lauad, toolid – lasti teha sealsamas Kirovis. Seal oli ju vägev puutöökoda. Mööbel valmis kõik lihtsatest materjalidest, saepuruplaadist põhiliselt.”

Seinad laoti silikaattellisest, katuslagi tehti raudbetoonist. Ehitajateks olid jällegi Kirovi enda töötajad. “See oli riik riigis,” meenutab Niina.

Eriprojektina valminud lasteaed äratas tähelepanu nii lähedal kui kaugel. 1983. aastal kutsuti Ado ja Niina Moskvasse üleliidulisele näitusele. “Seal me saime preemia Piilupesa lasteaia eest. Olime natuke kõrvust tõstetud,” meenutab Niina.

Hädas Toomas Tooliga

Ado Eigi töödest tuntuimad on uus raadiomaja Tallinnas Gonsiori teel (1972) ja Haapsalu kultuurikeskus (1975). Kui kultuurikeskuses tehti suurremont aastatel 2009–2011, siis raadiomaja läbis uuenduskuuri 2013–2014.

Piilupesa lasteaed läks üheksakümnendatel kinnisvaraärimees Toomas Tooli kätte Esmar Ehituse kaudu. Praegu kontrollib Tool toimuvat läbi Brem Kinnisvarahoolduse.

Lasteaia sisevaade. 

Et lasteaed hallitas ja Tool ei nõustunud remonti tegema, kolis Viimsi vald 2010. aastal lapsed asenduspindadele. Sellest alates on Piilupesa tühjana seisnud, seal on vandaalitsenud noorukid ning hoone on kannatanud ka põlengute läbi.

Toomas Tooliga Niina suhelnud ei ole. “Ma ei tunne seda inimest,” ütleb ta. Mis emotsioonid naist Piilupesa lasteaia juures valdavad? “Kurvad. Lasteaed on täis soditud ka. See mind masendab kõige rohkem.”

“Kui oleks õigel ajal remont ette võetud, oleks see maja päästetud. Oli vaja ikka uusi, uusi ja uusi lasteaedu ja see jäeti unarusse ja lasti lihtsalt ära laguneda. Sellest on muidugi tuline kahju, sest see oli selle ajastu omapärane näide,” arvab naine.

Ei võetud kaitse alla

1971. aastal valminud vanem lasteaiahoone on Haabneeme alevist juba kadunud. Selle lammutusprojekt esitati eelmise aasta 21. aprillil, lammutusluba anti 25. septembril.

Hoolimata Laugase vastuseisust õnnestub Harju Elul mõningaid Piilupesa siseruume vaadata. Niiskusest kooruv värv, pehkinud põrandalauad ja lagunenud WCd annavad üksnes aimata, milline hoone oli oma hiilgeaegadel.

“Ma ei ole selle poolt, et sellised ehitised kaovad, aga ma ei saa ka midagi teha. Kui asi on juba nii kaugele lastud, siis saamegi ainult nõnda reageerida,” räägib Laugas lasteaia lammutamise kohta.

Kas Piilupesa tuleks siiski viimasel hetkel muinsuskaitse alla võtta? “See on kõik ju hiljaks jäänud,” ohkab Niina. Kas olukord on lootusetu?. “Kui on tahtmist, siis ei olegi midagi lootusetut,” haarab naine õlekõrrest.

“Ma kardan, et lammutamisprotsessi ei ole võimalik peatada. Siin on ikka vägevamad jõud ilmselt mängus. Ja mis on vägevam jõud – raha. Kelle käes on rahakott, see tellib muusika,” ütleb Niina siis.

TEAVE: Miks vald andis lammutamisloa?
• Piilupesa lasteaia lammutusprojekt esitati 22. veebruaril 2018. Esitas Brem Kinnisvarahooldus. Lammutusluba anti 19. juunil. Selle allkirjastas Viimsi valla ehitus- ja kommunaalameti järelevalveteenistuse peaspetsialist Karin Laugas.
• “Ehitise lammutamiseks andis aluse ehitusseadustiku nõuetele mittevastavus ja seenkahjustused, mille kohta on esitatud mükoloogi ja ehituseksperdi aruanne. Ehituslikke ekspertiise ei pea iga kord ka tellima, kui visuaalselt on nähtav ehitise mittevastavus,” ütleb valla kommunikatsioonijuht Elis Tootsman.
• Piilupesa lasteaia krundi suurus on 17 628 ruutmeetrit, ehitistealune pind 3189 ruutmeetrit. Milline hoone tulevikus Piilupesa krundile kerkib? “Seda tuleb uurida hoone omanikelt. Üldplaneeringu järgi on maa sihtotstarbeks sotsiaalmaa alaliik, ühiskondlike hoonete maa,” lisab Tootsman.
• Toomas Tooli nimel korraldab Viimsis asju Brem Kinnisvarahoolduse juhatuse liige Risto Mägi. Ettevõte hiilib vastamisest kõrvale argumendiga, et Mägi on kuni järgmise nädalani komandeeringus.