Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus teisipäeval väljasõiduistungil Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses Jõelähtmel toidu- ja muude jäätmete käitlemisega. Koostöös Toidupangaga otsitakse lahendusi, kuidas vältida veel kasutuskõlbliku toidu jõudmist prügimäele.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul ei jõua kogu toidutoodangust pea kolmandik toidulauale. Eesti kaubanduskeskustest läheb ligi 12 000 tonni toitu aastas prügimäele, igas kodumajapidamises läheb aastas raisku 50 kilogrammi toitu.

„See on tohutu raiskamine. See on mõõdetav ühelt poolt miljonites eurodes ja teiselt poolt on see koormuseks keskkonnale. Kolmas, mis kõige olulisem – tegelikult see toit peaks jõudma abivajajate lauale,“ ütles Vakra.

Komisjoni esimehe sõnul oleks üks lahendus lubada mitmete teiste riikide eeskujul realiseerimistähtajale läheneva liha ja lihatoodete külmutamist, et need kauem säiliksid ja jõuaksid Toidupanga vahendusel abivajajateni.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul tasuks majapidamistes kaaluda rohkemate jäätmete liigiti kogumist. Näiteks võiks lisaks pandipakendile eraldi koguda klaaspakendit. „Kõik veinipudelid, klaastaara, hapukurgipurk või midagi muud – selle eraldi kogumine tekkekohas on üks asi, mida teha. Samamoodi metallijäätmed, mis ei lähe haisema ja konteinerit näiteks korterelamu juures ei pea nii tihti tühjendama,“ märkis Palling. Tema sõnul kogutakse Soomes metallijäätmeid edukalt eraldi juba aastast 2014.

Statistika järgi tekib Euroopa Liidus ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid aastas. Euroopa Komisjon on rõhutanud vajadust välja töötada ELi ühtne meetod toidujäätmete tekke ja toidu raiskamise probleemide lahendamiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks.Toidujäätmete teke ja vältimine on eraldi eesmärgina kirjas ka Eesti riiklikus jäätmekavas 2014-2020.