Harku vallas kasutakse nii joogiveeks kui aedade kastmiseks peamiselt põhjavett. Põuase kevade tõttu on vähenenud aga veesurve nii hommiku- kui õhtutundidel, mistõttu elanikel soovitatakse aedade kastmisest kas üldse loobuda või teha seda väljaspool tarbimise tipptunde.

31. mail postitati Facebooki leheküljele Harku valla elanikud erakorraline teadaanne: “Osaühing Strantum pöördub teie poole tungiva palvega loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena või kui mõni aiaomanik leiab selle siiski vältimatu olevat, siis mitte kasutada ühisveevärgi vett kastmiseks ajavahemikul 7.00–10.00 ning 18.00–23.00.”

Teadaannet põhjendati asjaoluga, et põuane ja soe kevad on toonud kaasa massilise koduaedade kastmise, mille tulemuseks on langenud veesurve hommikustel ja õhtustel tundidel. “Õnneks ei ole seni veel veevarustus kusagil täielikult katkenud, kuid kuna veekasutus on põua jätkudes päev-päevalt pidevalt kasvanud, ei ole kaugel ka see hetk, kui mõnes veevärgis või veevärgi osas võib vesi lühiajaliselt täielikult kaduda,” seisab teadaandes.

Tarbitakse põhjavett

OÜ Strantum on peamine Harju valla veega varustaja. Ettevõte juhtis näiteks käesoleva aasta aprillis oma hallatavatesse veevärkidesse keskmiselt 1340 kuupmeetrit vett ööpäevas.

“Strantum on vee-ettevõtja Tabasalus, Rannamõisas, Murastes, Suurupis, Vääna-Jõesuus, Vitis, Väänas, Kumnas, Tutermaal ja Vahi külas,” selgitab ettevõtte veeosakonna juhataja Vaido Valing. Ettevõtte teenuseid kasutab igapäevaselt ligikaudu 10 500 inimest ning 80 asutust ja ettevõtet.

Harku vallas on ühe inimese kohta vajalikuks veehulgaks arvestatud 110 liitrit ööpäeva kohta. Et leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,59, teeb see leibkonna ööpäevakse veetarbimiseks 0,3 kuupmeetrit.
Kogu Strantumi pakutud vesi on puhastatud joogivee kvaliteedini. Kastmiseks ei ole ettevõttel eraldi vett või paralleelset/dubleerivat veesüsteemi.

Strantumi vesi tuleb valdavalt põhjaveemaardlatest. Neist kaks saavad toite ordovitsiumi-kambriumi ja kaks kambriumi-vendi ajastust pärinevatest põhjaveekihtidest.

Vaid Harku aleviku osa ja Harkujärve küla osa on ühendatud ASi Tallinna Vesi tarnetorustikuga, mis saab toite pinnavee baasil Ülemiste järvest.

Loodetakse arusaamisele

Kuidas praegune veekriis võiks laheneda? “Kriis on vast liiga võimas väljend olukorra kirjeldamiseks. Võimalik, et põua jätkudes ja kastmiseks tarbitava veehulga kasvamisel tuleb kaaluda ühisveevärgi vee kastmisveena kasutamise lühiajalist või lõplikku keelustamist,” arvab Valing.

Et joogivee kasutamine aedade kastmisveena on Harku vallas muutunud massiliseks, otsustas vallavolikogu juba 2016. aastal, et kastmisvee eraldi arvestamine Harku vallas lõppeb 1. septembril 2018.

“Loodan siiski meie klientide mõistvale suhtumisele ja sellele, et joogivett ei kasutata edaspidi nii massiliselt kastmiseks. Samuti loodan, et lähiajal saabub vihmaperiood,” teatab Valing.

Ehkki krõbe kuumus on sellel nädalal pisut järele andnud ja esmaspäeval tibutas vihma, portaal ilm.ee andmetel päikselised ilmad ning sellega seoses ka põud jätkuvad.

“Joogiveena kasutamiseks ehk tavatarbimiseks jätkub nii vett kui tehnilist võimekust ning selle osas ei ole piiranguid ette näha,” lubab Valing.

Lähiaeg toob siiski olulisi muutusi.

Eraldi arvestus lõppeb

Praegu on OÜ Strantumi klientidel võimalik veel ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee puhul kasutada kastmisarvesteid, mille mõõdetud veekogus lahutatakse arvestuslikult kanalisatsioonikogusest.

Et joogivee kasutamine aedade kastmisveena on Harku vallas muutunud massiliseks, otsustas vallavolikogu juba 2016. aastal, et kastmisvee eraldi arvestamine Harku vallas lõppeb 1. septembril 2018. “Aluseks on eelkõige elutähtsa loodusressursi hoidmise ja kaitsmise ning joogivee säästliku kasutamise eest seismine,” seisab vallavolikogu otsuses.

“Alates tulevast sügisest peavad ühiskanalisatsiooniga ühendatud kliendid arvestama, et tarbitud vesi tähendab ühtlasi ka samas mahus ühiskanalisatsiooni juhitud reovett. Kastmisarvestuse kaotamise peamiseks eesmärgiks on põhjaveest pärineva puhastatud ning kvaliteetse joogivee säästlikumale kasutamisele suunamine,” selgitab Valing.