Ajakava järgi algab kiirraudtee Rail Balticu ehitus järgmise aasta sügisel. Praeguseks on valminud Harjumaa eelprojekt, mis kinnitatakse tõenäoliselt juba käesoleva kuu jooksul. Samal ajal käivad ettevalmistused Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu kehtestamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles Harju Elule, et Harjumaa eelprojekt on põhimahus valmis. „Kuna kogu Rail Balticu trassi eelprojekti võtab tellija – tehnilise järelevalve amet – vastu ühe tööna, siis toimub lõplik vastuvõtmine veebruaris,“ kinnitas ta.
Harjumaa eelprojekt saab huvilistele kättesaadavaks siis, kui kuulutatakse välja tehniline hange. Esimesed Rail Balticu tehnilise projekteerimise hanked on juba välja kuulutatud – detsembri lõpust saab hankekonkursil osaleda Pärnu-Rapla lõigu ning Leedus asuva Kaunas-Ramgyla lõigu hankekonkursil. 26. jaanuaril kuulutati välja esimene hange Lätis, kus saab osaleda kolme lõigu, mille kogupikkus on 57 km, projekteerimise konkursil.
Läbirääkimised omanikega
Kui eelprojekt valmis, saab alustada läbirääkimisi kiirraudtee trassi alla jäävate maade omanikega. Eestis on selleks volitatud asutus maa-amet. Kaunissaare sõnul pole läbirääkimised veel Harjumaale jõudnud.
„Maa-amet on tänaseks pidanud eelläbirääkimisi enam kui 250 maa-omanikuga Pärnu- ja Raplamaal. Peamiseks eesmärgiks on välja selgitada maaomanike soovid – maade müük, asendusmaa ja nii edasi,“ ütles ta. „Kuna Raplamaal pole eelläbirääkimised veel lõppenud ning kokkuleppeliselt liigutakse lõunast põhja suunas, siis Harjumaale veel jõutud ei ole.“
Kaunissaare sõnul jõutakse esimeste reaalsete maatehinguteni loodetavasti tänavuse aasta teises pooles, siis kui riigikogu on kehtestanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse. See seadus on Rail Balticu kontekstis oluline, sest reguleerib ka sundvõõrandamisele eelnevat kokkuleppemenetlust. Näiteks on eelnõus võimalus kehtestada motivatsioonitasu maaomanikele, mida makstaks juhul kui maaomanik on nõus kokkuleppel maa võõrandama ja riik ei peaks kasutama sundvõõrandamise õigust.
Statistikast saab märkida, et siiani on Eesti maaomanikud soovinud raha asemel pigem maad – üle 50% on tahtnud võõrandatava maa eest asendusmaad.
Uusi karjääre siiski vaja
Et Rail Baltic valmis ehitada, on vaja ehitusmaavarasid. Mullu valmis ehitusmaavarade varustuskindluse tagamise uuring, millega selgus, et Rail Balticu ehitamiseks vajaliku varustuskindluse tagamiseks on tingimused olemas, ent seda ühe olulise agaga – vaja on avada õigeaegselt uusi karjääre. „Samuti leiab analüüs, et varustuskindlust aitab tagada ka sobilike alternatiivsete ehitusmaterjalide olemasolu – selleks sobivad nii põlevkivi aherainest toodetud killustik ja põlevkivituhk kui Rootsi metallitööstuses tekkiv šlakikillustik ja šlakikliiv,“ ütles Kaunissaare.
Samal ajal käib ka terminalide ehituse ettevalmistamine. On valminud Muuga kaubaterminali ruumiliste ja tehnoloogiliste vajaduste uuring, järgmiseks etapiks on detailplaneeringu koostamine, millega OÜ Rail Baltic Estonia plaanib alustada 2018. aasta kolmandas kvartalis. Rae valda planeeritud hooldusdepoo detailplaneering on vastu võetud ning kehtestamisel.
KÜSIMUS: Ajakava järgi on Rail Balticu ehitamise algus planeeritud järgmise aasta sügiseks. Kas see on endiselt realistlik tähtaeg?
KRISTJAN KAUNISSAARE
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator
Kohtobjektide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminal) osas alustatakse ehitusega 2019. aastal, põhitrassi osas oleme samamoodi arvestanud ehitustööde etapiviisilise algusega 2019. aasta lõpus. Ehitustööde täpsem ajagraafik sõltub projekteerimise tulemustest ning ehituslubade saamisest põhiprojekti alusel; käivitamisel on uuring ehituse läbiviimise ning ehituslogistika osas, mille tulemuste põhjal on võimalik teha otsuseid, mis kindlasti täpsustavad ehitusgraafikut.
