Rajatav Rail Baltica raudteetrass lõikab Eestimaa noaga nagu kaheks – väiksemasse läänepoolsesse ossa jääb Harju- Pärnu- ja Raplamaa läänepoolsemad osad ja Läänemaa ning suuremasse idapoolsesse osasse jääb ülejäänud Eestimaa.

Teadmine, et 213 kilomeetrit rajamisel olevat raudteetrassi, mis läbi Eestimaa kulgema hakkab, on kahelt poolt piiratud tiheda aiavõrguga, on kõike muud kui rõõmustav. Seega oht, et rajatav raudtee meie metsloomade elukeskkonda, ka loomade arvukust tõsiselt kahjustada võib, on reaalselt olemas. Juuni esimesel poolel valmis Rail Balticu trassil Tallinnale lähim, Saku vallas paiknev Saustinõmme ökodukt ehk eestikeelsemalt öeldes suur sild, mis on mõeldud just loomade liikumiseks üle raudtee.

Saustinõmme rajatud ökodukt on 100 meetrit pikk ja 60 meetrit lai. 

Saustinõmme ökodukti kogupikkus on ligi 100 meetrit ja laius kõige kitsamas kohas 60 meetrit. Ökodukti piirab kahelt poolt külgedelt jäik, valgust mitte läbi laskev piirdeaed, mis välistab loomade sattumise teele ja nende häirimist öise rände ajal veduri valgusvihkudest. Ka ökodukti piirdeaiad suunavad loomi sillale. Samuti püütakse erinevate meetmetega rajatist loomadele atraktiivseks teha. Nii on ökoduktil endal ja selle suudmealal suured kännu- ja risuhunnikud, mis võimaldavad väiksematele loomadele varjumist.

Ka on juba istutatud sillale ja selle suudmealadele 10 000 erinevat puuistikut. Silla otstesse on maa sisse löödud jämedad vaiad. Neile pandud soolakamakad peaksid sulades muutma puud ehtsateks soolapuudeks.

Eestisse 30 ökodukti

„Rajatavate ökoduktide täpne arv pole veel selge, aga neid tuleb Eestisse üle 30. Kui jagame 213 kilomeetrit 30-ga, siis on selge – Rail Baltica trassil tuleb Eesti piires ökodukt iga 6–7 kilomeetri tagant,“ kõneles Rail Baltic Estonia tegevjuht Anvar Salomets. Selle tihedusega oleme loomadele ühendusteede rajamisel maailmatasemel. Lätis ja Leedus on neid rajatisi hõredamalt.

Ökodukti peal on kännu- ja risuhunnikud, et väikeulukitel oleks, kuhu varjuda. 

„Väga palju on ka trassi alt läbipääse, tunneleid väiksematele loomadele,“ täiendas Kärt Mae, Rail Baltica Estonia keskkonnajuht. „Palju on kõneldud sellest, kas ökoduktid töötavad või ei? Kindlasti töötavad, kui kõik on läbi mõeldud. Esimene samm on asukoha väljaselgitamine. Oleme õige asukoha leidmiseks teinud ulatuslikke uuringuid. Loomade jaoks on üle-eestiline rohevõrgustik. Ja võime öelda – rajatavad ökoduktid on osa sellest võrgustikust,“ kõneles Kärt Mae.

„Oluline osa on ka ökodukti kujundusel. Nõlvadele oleme tekitanud kännu- ja risuhunnikud, istutanud erinevat liiki puid. Kolmas tegur on ökodukti hooldus. „Seegi on oluline, et ehitame ökoduktid valmis mitu aastat enne põhitrassi rajamist. Loomad jõuavad siis enne liikluse algust rajatisega harjuda,“ lisas Anvar Salomets.

Rail Balticu rajamine ei tohiks loomade arvukust mõjutada?

„Seni teadaolevate andmete põhjal läheb loomadel mõni aasta aega, enne kui nad ökodukti omaks võtavad. Väikeulukid hakkavad esimestena üle rajatise liikuma, varsti järgnevad suurulukid. Sama näitas ka loomade käitumine Kose kandis, üle Tartu maantee rajatud ökoduktil. Rail Baltic loomade arvukust mõjutada ei tohiks,“ kinnitas Rein Sõitja, Harju jahindusklubi juhatuse liige. „Läheb mõni aasta aega ja kõik on endine, loomad liiguvad ühest rohemassiivist teise.“

Fotod Ülo Russak. 

Kui kaugel Rail Baltica ehitusega Eestis ollakse?

Kui Rail Balticat kümme aastat tagasi rajama hakati, kõneldi, et kiirrongiga saab Tallinnast Berliini sõita 2024. aastal. Praegust ehitustempot hinnates võin öelda, et trass valmib kõige varem 2030. Maade erastamine ja selle tõttu ka planeerimine võttis rohkem aega ja energiat, kui oskasime arvata.

Nüüd aga, mil töö on läinud paberilt maastikule, on ehitajatel kiirus peal. Lisaks ökoduktidele on rajamisel veel poolsada viadukti, raudteesilda ja tunnelit. Kokku on selliseid kohtrajatisi Eesti piires ligi 90. Planeeritud kohtobjektidest on valmis seitse, tänavuse aasta jooksul lisandub veel kümmekond viadukti, ökodukti, silda…

Rail Baltica nullpunktis, Ülemiste terminalis, on ka tööd peale hakanud, kaks nädalat tagasi läks kopp maasse. Ülemiste terminal on oma 70-miljonilise maksumusega hetkel mahukaim ehitus Eestis. Aga sellest saab ka Eesti värav väliskülalistele. Ka raudtee põhitrassi rajamisel on töös kolm hanget, trassi pikkusest on see kokku üle 20 kilomeetri. Need hanked peavad aasta ka lõpus ka ehituslepinguteks vormuma. See on oluline märk Rail Baltica ajaloos – üksikute kohtobjektide asemel hakkab peale kõike ühendava trassi ehitus.