Tallinna-Peterburi maanteelt Loksa teele keerates märkab silm paremal viita “Viru raba loodusrada”. Siit algab Lahemaa rahvuspark. Sildist vasakule, vaid paarisaja meetri kaugusele rahvuspargist, kinnistule Kolga metskond 15 kavandati Eesti suurimat katkusigade matmiskohta.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) pöördus Kuusalu valla poole juba 30. augustil ettepanekuga matmispaiga loomiseks Kasispea külla. Sellele vastas vallavanem Urmas Kirtsi järgmisel päeval keeldumisega, märkides: “Lahemaa rahvusparki matmiskoha planeerimine on lubamatu.”

28. septembril pöördus VTA uuesti Kuusalu valla poole, et saada arvamust Kolga matmispaiga suhtes. Järgmisel päeval koostas vastuse valla keskkonnaspetsialist, selle allkirjastas Kirtsi. „Vastus oli: Kolga matmispaik sobib riigi poolt ettenähtud parameetritelt matmispaigaks,” meenutab Kirtsi.

21. oktoobril kinnitas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda käskkirja nr 188, millega kavandati Kolga alevikus asuvale kinnistule hukatud loomade matmispaik mahuga 5 000 tonni ehk 80 000 siga!
See ajas kohalikud tagajalgadele, kes lõid isegi blogi “Ei katkusigade matmispaigale Kolgas”.

Mure turismi pärast

“Viru raba on kindlasti üks objekt, mida peab külastama, et näha Eesti looduse ilu ja võlu. Siis tuleb teade, et veterinaar-ja toiduamet on välja andnud käskkirja, et praktiliselt sinna külje alla tuleb Eesti suurim katkusigade matmiskoht,” ei suuda tuntud telenägu Emil Rutiku oma nördimust varjata.
“Kuusalu vallas on kaks sigalat, mis on väga suured, aga see number ei ole isegi kõige parema tahtmise juures ligilähedane sellele, mis nüüd siia tuleks. Praegu Kuusalu vallas ei ole üldse mingisugust pistmist seakatkuga, ei ole leitud mitte midagi,” jätkab Rutiku.

Kuigi Rutiku on külavanem Kuusalu valla Uuri külas ja ka vallavolikogu liige, sai ta teada vallavalitsuse nõustumisest VTA ettepanekuga alles ajalehte lugedes.

“Tegemist on ilmselgelt sellega, et mingisugused eurorahad tulevad. Lihtsam on matta sinna ja nihutada omavahel neid summasid,” kahtlustab Rutiku ja lisab: “Jällegi – tõestada me ei saa.” Rutiku väitel on VTA üritanud 21. oktoobri käskkirja, millega matmispaik Kolga metskond 15 kinnistule määrati, salastada 75 aastaks.

Põhjavesi võib reostuda

MTÜ Kolga Arenduse kõneisik Andres Heinver rõhutab, et naaber Jõelähtme vald keeldus katkusigade matmiskohta oma territooriumile lubamast. “See on nagu öö ja päev, kuidas üks vald on oma inimeste eest ehk siis Jõelähtme, kuidas ta kirjutab ja põhjendab ja tahab vältida selle (taudiloomade matmiskoha – A.T) sattumist oma alale.”

Heinveril on põhjust muretsemiseks, sest raiesmik Viru raba kõrval, kuhu sigade matmiskohta kavandati, jääb Kolgast vaid kahe kilomeetri kaugusele. Veelgi lähemal, vaid kuuesaja meetri kaugusel on raiesmikust Vahastu küla esimesed majad

Heinveri arvates lähtus VTA eeskätt matmisala logistikast. “Hea juurdepääsuga, et asfaltteede pealt suurte autodega sigu tuua saaks.”

Kardetakse, et korjuste matmisega reostub põhjavesi bakteriaalselt ning inimesed ei saa oma kaevusid enam kasutada. “Turistile leitakse vaatamiseks uus lomp või raba. Kohalikele inimestele on elu jätkamise küsimus väga suur,” ütleb Heinver.

Millised on alternatiivid?

“Me pakkusime välja, et esimene eelistus on see, et riik teeb Tallinna prügilaga kokkuleppe. No prügi ongi see, mida prügilasse viiakse ehk siis loomsed jäätmed,” räägib Heinver.

Ka vallavanem Kirtsi eelistas matmispaigana Tallinna prügilat. “Kuigi Kolga alevik asub asub ca 2 kilomeetri kaugusel, ei ole see siiski piisavalt kaugel, et lõhn kohalike elanikeni ei kanduks. Lisaks asub võimaliku matmispaiga lähedal Kuusalu valla üks külastatavam paik – Viru raba,” selgitab ta Kolga metskond 15 kinnistu puudusi.

“Nad ei saanud kokkuleppele hinna tõttu,” täpsustab Rutiku, miks Tallinna prügila variant luhtus. Rutiku arvates võiks katkusigu matta hoopis Loksa prügimäele.

Heinveri sõnul võiks kaaluda katkusigade utiliseerimist katkukolletes mobiilse põletiga, vajadusel põleteid paar tükki juurdegi ostes või siis tuhastada korjuseid katlamajades.

Kolga pääseb

Tavakodanike aktiivne võitlus ja alternatiivide otsimine on siiski andnud ühe olulise tulemuse. 1. detsembril võeti keskkonnaametis vastu otsus, et Kolga metskond 15 kinnistul geoloogilisi uuringuid ei algatata. “Järelikult ei saa sinna ka matmiskohta planeerida,” räägib vallavanem Kirtsi.

“Kuna keskkonnainvesteeringute keskus koostöös keskkonnaametiga on otsustanud konkreetse matmispaiga eeluuritavate matmispaikade hulgast välja arvata, siis langeb see välja ka eelvalitud matmispaikade nimekirjast;” täpsustab Eva Lehtla maaeluministeeriumist.

Kuigi Kasispea ja Kolga pääsesid sigade massihauast, ei ole kavatsusest Kuusalu valda katkusigu matta loobutud. “Hetkel on kaalumisel kaks võimalikku kohta, mis paiknevad mõlemad sisuliselt kaitseväe keskpolügoonil,” selgitab Kirtsi.

Üks kohtadest on Polügon 50, teine Kolga metskond 39. Kruntide vahe on kolmsada meetrit. Need asuvad Lääne-Virumaa ja Harjumaa piiril Valgejõe hajaasustusalal, kus kõige lähem maja jääb pooleteise kilomeetri kaugusele.

“Mõistagi on praegu kõik riigi tegevused suunatud ikkagi taudi ennetamisele, et loomad ei haigestuks ning et neid matmispaikasid ei oleks põhjust kunagi kasutada,” lisab Lehtla.

“Ma loodan, et te mõistate. Probleem on selles, et Kuusalu vallas on väga palju sigu. Meil on hetkel umbes 18 000 siga siin ja me räägime eranditult oma valla territooriumil olevate sigade matmiskohast,” ütleb vallavanem Kirtsi lõpetuseks.