Värske uuringu kohaselt ei osata Harjumaa turismiobjekte piisavalt hästi „maha müüa“, mistõttu siia jääb tulemata kümneid miljoneid eurosid turistide raha.

Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse tellitud ning Tartu ülikooli Pärnu kolledži läbi viidud uuringus selgitati välja regiooni külastavate inimeste käitumine kogu reisi ulatuses: inspiratsioon ja info otsimine, valikute tegemine, broneerimine, teeleasumine ja kohalejõudmine, kogemus kohapeal ning reisijärgsed tegevused.

Arenduskeskuse sihtkohtade koostööprojekti juhi Karmen Paju sõnade järgi selgus uuringus, et Harjumaa seondub eelkõige Tallinna ja kiirusega, teisalt pankranniku ning rahulike paikadega nagu Ääsmäe, Keila-Joa, Paldiski, Laulasmaa, Viru raba.

„Harjumaa kuus enimkülastatud kohta on Keila juga, Rummu karjäär, Türisalu pank, Padise klooster, Padise mõis ja Laitse RallyPark,“ ütles Paju. „Need on hästi turundatud turismiobjektid, mille külastajad on ilusasti üles leidnud.“

Teati paljusid, käidi vähestes kohtades

Probleem on selles, et kui nimetada osati paljusid kohti, siis tegelikult käidi vähestes ehk paljud sihtkohad on kehvasti turundatud. Vastajad nimetasid Harjumaal 84, Läänemaal 29 ja Raplamaal 16 külastuskohta, millest nad ise olid lähiminevikus käinud pooltes Harjumaa ja Läänemaa paikades, Raplamaal aga vaid veerandis.

Vaade Rummu järvele. 

Pärnu kolledži turismiõppejõu ja uuringu ühe autori Tiina Viini selgitusel näitas uurimus, et Harju valdadel on oluline Tallinna varjust välja murda, esile tasuks tõsta isikupäraseid paiku, mis Tallinnas kogetavale vaheldust pakuvad, näiteks Rummu karjäär ja Jägala linnamägi.

Samas on Harjumaa lähedus Tallinnale ühtlasi ka piirkonna eelis.

„Üks-kaks sõidutundi tähendab, et tõmmata saab nii ööbijaid kui ka ühepäevakliente nii poole miljoni tallinlase, aga ka miljonite igal aastal Tallinna saabuvate välisturistide seast,“ ütles Viin.

Sibulatee on eeskuju

Karmen Paju ütlust mööda näitas uuring, et välisturistidele pakub huvi näiteks Padise mõisa- ja kloostrikompleks ning muinaslinnus või Iru ja Jägala linnusekoht, samuti Jõelähtme ja Kuusalu kirik. Uuringu järgi on Harjumaal Tallinna ümber palju väikeseid kohti, kust leiab avastamata pärleid, nt mõisad (Saku mõis), paene pankrannik, kontserdipaigana Padise kloostri varemed, aga ka kivikirstkalmed.

Pärnu kolledži uurimiskeskuse juhi Ain Hinsbergi hinnangul võiks Harju-, Rapla- ja Läänemaa puhul kasu olla sarnase terviku loomisest nagu Peipsi ääres Sibulatee.

„Äkki võiks see piirkonda kokku siduv tervik olla Päranditee? Ürgse looduse tee? Eesti lugude tee?“ arutles Hinsberg.

Tema arvates on linnuste, kirikute ja mõisate võime turiste ligi tõmmata sama nagu Tallinna vanalinnal. „Kuna kruiisiturism Eestis pikas plaanis selgelt kasvab, siis suureneb ka välisturistide hulk, kellel oleks huvi Tallinnast päevaks-paariks Harjumaad avastama tulla,“ ütles Hinsberg.

Isegi väike turismi kasv annaks palju

Seetõttu oleks isegi mõne protsendi Eestis liikuvate turistide meelitamisel Harjumaale suur majanduslik mõju. „Enne koroonat käis ööbivaid turiste Eestis aastas 3,3 miljonit ning eestimaalased ise tegid 3,5 miljonit sisereisi. Välisturist kulutas reisil keskmiselt 265, eestimaalane 200 eurot. Seega jutt on enam kui pooleteise miljardi euro suurusest turust, millest kasvõi viis protsenti oleks üle 70 miljoni euro,“ selgitas Hinsberg.

Jägala linnamäel seisab kunagise linnuse asukohta tähistav viit. 

Jägala jõgi allpool hüdroelektrijaama paisu. 

Jägala jõel olev Linnamäe hüdroelektrijaam, mille lammutamisõiguse saamiseks on kalakaitsjad algatanud mitu kohtuasja. Fotod Ülo Russak 

Harjumaa kuus enim-külastatud kohta on Keila juga, Rummu karjäär, Türisalu pank, Padise klooster, Padise mõis ja Laitse RallyPark.

Enne tuleks aga lahenda uuringus välja toodud kitsaskohad: praegu on paljude huviobjektide info killustunud, näidismarsruute ei ole, puudub ettevõtetevaheline ristturundus, huvitavaid paiku ei osata sageli soovitada ega infot eksponeerida; loodus- või kultuuriturismi objektide juures ei ole sageli kasutatud võimalust tasulisi teenuseid müüa.

Paju kinnitusel on kasu tervikturundusest, mille hea väljund on uus turismiveeb Avasta Harjumaad (Visit Harju) aadressil visitharju.ee. Lehel on info üle kolmesaja piirkonna turismitoote ja sündmuse kohta. Uuendusena on lisatud soovitatavad reisimarsruudid.

Harjumaa turismitooted ja -teenused on kajastatud ka Eesti riiklikus turismiveebis puhkaeestis.ee ja visitestonia.com.

Rummu karjääris algab esimesel juunil hooaeg

Esimesest juunist pääseb Rummu karjääri eelneva kokkuleppeta, kohapeal saab osta neljaeurose päevapileti.

Harjumaa ühel omanäolisemal turismiobjektil ootab külastajaid helesinine laguun, võimalus mäkke matkata ja vaateid nautida.

„Soojal suvepäeval on külastajaid tuhande ringis, praegu on neid iga päev 20–30. Veepark avatakse alles juuni keskpaigas – oleneb ilmast,“ ütles Rummu karjääri turundusjuht Kristel Kondas.

Veeparki lubatakse uus seltskond oma sportlikke võimeid testima igal täistunnil.

Peale selle saab Rummus ka sukelduda, vaadata veealuseid vangla varemeid ja puid, kalu ja uppunud kaevandusekskavaatorit. Samuti saab kohaliku giidi või audiogiidiga minna ekskursioonile Murru vanglasse, mis suleti 2012. aasta detsembris.

Rummu karjääris alustati Vasalemma paekivi, mida tuntakse Vasalemma marmorina, kaevandamist juba 1938. aastal. Tööjõuks kasutati kõrval asuva Murru vangla kinnipeetavaid.

Kaevandamisest üle jäänud osast tekkis tasapisi tuhamägi.

Kaevandamisel tekkinud põhja- ja pinnasevett pumbati karjäärist eemal olevasse kraavi ja tiiki. Kui Eesti taasiseseisvus ja killustikutoodangule ei olnud enam suurt nõudlust, katkes vangide töö.

Seisma jäi ka kogu töökorraldus paekarjääris. Vee ärajuhtimine lõpetati. Põhjavee tase hakkas tõusma ja karjäär uppus.

Rummu karjäär on eravalduses ja omanik Rummu Invest OÜ lubab piletimüügist saadud tulu siia tagasi investeerida – kohvik, tualetid, prügikastid, koristamine, parkla jne.