Val Rajasaar: kelle juures röövlinnud käivad, sel on eriti vedanud! (0)
Article title
Lisaks aialindudele hakkavad söögimaja looduslähedastes kohtades külastama ka raudkull ja värbkakk (fotol), keda peletada ei tohi – nende arvukus on sadu kordi madalam kui pisilindude oma ja kord nädalas üks linnuke ongi paras saak.

Loodusmees Val Rajasaar annab intervjuus Harju Elule lugejatele nõu, kuidas linde toita nii, et sellest kasu, mitte kahju ei tekiks.

Milliseid linde üldse toita tohib – nii koduaias kui näiteks kuskil pargis tiigi ääres?

Talvisel ajal on kõigil elukatel veidi raskem toime tulla, aga nad on alati hakkama saanud. Ka enne inimest… Sestap otseselt vajadust ei olegi. Küll aga on mõningaid sääraseid toiminguid vaja hoopiski inimestele.

Igal juhul on pisilindude toidumajake akna taga hoopis parem „Windows“ kui see, mis ekraanil. Saab õppida tundma linde, nende käitumist, vahet tegema nägu- ja nimepidi. Nõnda laome lastele loodustundlikkuse vundamenti. Kõigil on see algus olemas, aga seda tuleb hoida, vastata küsimustele miks ja kes.

Kas on linde, keda ei tohikski toita?

Aialindudele talvise toidupoolise pakkumine aitab kaasa vastutustundlikule loodustunnetusele, mida on väga vaja kasvatada. Siiski me poputame sellega neid liike, kes majade juurde ilmuvad ja mõjutame soosivalt nende arvukust kevadel pesitsemiseks nende vastu, kes metsast välja ei tulegi. Ma arvan, et loodushariduse toeks on see väike ohver õigustatud.

Veelinde ei tohi toiduga meelitada rändest loobumiseks, sest kui veekogud jäätuvad, siis on nad hädas ja ei jaksa ka ära minna.

Kas linde võib toita oma koduaias aastaringselt? Või tohib seda teha vaid talve saabudes kuni kevadeni?

Aialindudele võib lisatoidu välja pakkuda alles siis, kui talve hakul on püsiv lumikate maha jäänud. Siis peab seda tegema samas kohas järjekindlalt kuni kevadel lume sulamiseni. Linnud jäävad veidi sõltuvusse toidukohaga ja siis on neil vaja, et enne hämarikku saaks öö üle elamiseks kõhu täis ja kohe varavalges oleks midagi võtta. See on vastutus, mis söögimajaga seoses tuleb võtta.

Lumevabal ajal ei ole mitte mingit põhjendust aialinde toita, pigem vastupidi: kui pesades on pojad, siis neid toidetakse putukatega. Ka taimetoidulised linnud kasvatavad tibud üles loomse toiduga. Kui suvel on seemnevaru kättesaadav ja harjunud koht, siis võib juhtuda, et poegi toidetakse taimse ainesega, mis ei ole õige toit tibude eluterveks kasvamiseks. Suvisel soojal ajal levivad toitmiskohtades ka nakkushaigused kergesti.

Mida lindudele pakkuda peale seemnete ja pekitüki? Kas sellega on seotud valearusaamu, mida peaks ümber lükkama?

Aialindudele meeldivad igasugused seemned talvel. Peaasi, et oleksid maitsestamata, täiesti magedad. Päevalilleseemnetest soovitan musti, mitte triibulisi. Kanepiseemned, magedad pähklid, linaseemned. Olen täheldanud, et kaera nad miskipärast ei taha.

Magedat pekki on poest viimasel ajal väga raske leida, aga see on tihastele ja rähnidele vägagi nokkamööda. Saab ka teha kaerahelvestest ja magedast searasvast panni peal segu ning valada näiteks konservikarbi või muu totsiku sisse, mis riputatakse tagurpidi – alt nokivad ja pulk ulatub nii palju alt välja, et sellest saavad kinni hoida.

Kas lindudel peab tingimata olema toidumaja – ja milline see olema peaks – või saab ka lihtsamalt läbi?

Jah, mingisugune katus või asi on vajalik, et lumi ei kataks toiduvara kinni. Või siis selline automaatsöötja, kus ülevalt valgub seemneid alla toidulauale vastavalt sellele, kui palju alt ära süüakse. Lumi, eriti lörtsine, jäätab toidu nii, et seda ei saagi enam kätte. Mingisugune varikatus peaks olema.

Magedat pekki on poest viimasel ajal väga raske leida, aga see on tihastele ja rähnidele vägagi nokkamööda.

Samas peab lindudel olema hea väljavaade igale poole, et oleks turvaline tunne. Lisaks aialindudele hakkavad söögimaja looduslähedastes kohtades külastama ka raudkull ja värbkakk. Neid ei tohi peletada, vastupidi, selliste tegelaste ja nende jahipidamise nägemine on linnusõbrale lotovõit! Nende arvukus on sadu kordi madalam kui pisilindude oma ja kord nädalas üks linnuke ongi paras saak. Kelle juures ka haruldased röövlinnud käivad, sellel on eriti vedanud.

Millist nõu võiksid veel lindude toitmise kohta anda?

Linnuraamatuid soovitan selliseid, kus on joonistatud pildid. Fotodega määrajad ei ole head, sest valguse värvid ja ka isendite varieeruvus ei anna head määramistunnuste kvaliteeti, mille teadlasest kunstnik on joonistusel kõik hästi välja toonud. Ja raamatute puhul ikka vaadata, et kas on eestikeelse väljaande toimetajate hulgas tuntud teadlasi, kes kohandanud Eesti oludele ja linnustikule.

Val Rajasaar on Muraste looduskooli ning MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juhataja. Stuudio tegeleb loodusmuuseumide ekspositsioonide ja õpperadadega ning rohevõrgustiku jt. uuringutega. Fotod Val Rajasaar 

Äpid ja helisalvestused võiksid samuti olla kohalikud, sest välismaal laulavad nad välismaa keeles veidi teisiti, ja ka liike on rohkem, kes võivad segi minna.

Kokkuvõttes: aken on parem kui televiisor! 

Tee ise lindudele jõulupärg!

Jõulupärjakeste meisterdamine lindudele on lihtne ja tore viis pühade eel laste või lastelastega koos aega veeta. Vaja läheb searasva, linnutoitu, mõned külmutatud pohlad või jõhvikad, silikoonvormi (saab ka metallist vormiga), takunööri.

Tee nii:
• sulata väikeses potis searasv;
• sega hulka nii palju linnutoitu, et kõige peale jääks õhuke kiht (2–3 mm) sularasva;
• tõsta segu vormidesse ja jälgi, et ka vormides jääks linnutoidule peale õhuke kiht sularasva. See on oluline selleks, et kõik kenasti koos püsiks;
• tõsta vorm õue (kui on miinuskraadid) või sügavkülma ja lase pärgadel läbi külmuda;
• eemalda pärjad ettevaatlikult vormist. Metallvormist saab need kätte, kui hoida vormi põhja minut-paar soojas vees ja aidata natuke näiteks hambatikuga;
• kuna searasv sulab kiiresti, siis tõsta vajadusel pärjad veelkord külma, et need ei laguneks;
• seo nöör ümber pärja ja kinnita pärjad okstele.
Selliselt valminud pärjad toimivad kõige paremini miinuskraadidega!
Allikas nami-nami.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.