

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) lõpetas märtsi alguses taotluste vastuvõtu väikeelamute rekonstrueerimiseks. Kokku laekus 2000 taotlust.
Kui veel veebruari algul oli rahastusotsuse saanud üle tuhande taotluse mahus ligi 18 miljonit eurot, siis kuu ajaga kaeti taotlustega kogu vooru eelarve ehk ligikaudu 28 miljonit eurot. Et Euroopa Liidu rahastatavat toetust saaks taotlejale välja maksta, peavad toetuse abil tehtavad rekonstrueerimistööd olema valmis hiljemalt 31. detsembriks 2025.
Tallinnas on toetuse määr 30% ja kuni 30 000 eurot, Tallinna lähisvaldades 40% ja 40 000 eurot, kaugemates Harjumaa valdades ulatub toetuse määr 50% ja 50 000 euroni nagu mujal Eestis.
„Nüüd tööle!“ sõnas EIS-i eluaseme ja energiatõhususe osakonna eraisikute toetuste juht Kersti Saar. Rahastamisotsused on praegu tehtud ligi 1500 projektile, Tallinna ja Harjumaa projekte on nende hulgas üle 400, summas kokku 5,6 miljonit eurot.
Huvi oli suur
Kersti Saare kinnitusel oli huvi renoveerimistaotlustele nii suur, et ligi 200 taotlejat jäi ootele, nende projekte on võimalik rahastada üksnes siis, kui osa taotlusi ei vasta nõuetele, taotlejad ettenähtud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, ühesõnaga – eelarves vabaneb raha. Neile kõigile on tänaseks saadetud selle kohta teavitus.
Lisaks palub Saar kõigil taotlejatel varuda kannatust, sest suure hulga taotluste läbivaatamine võtab aega. Taotlused vaadatakse läbi laekumise järjekorras ning kui menetluse käigus selgub, et taotluse esitamisel on puudusi, siis antakse tähtaeg nende likvideerimiseks. „Need, kes esitasid taotluse vahetult enne lõpptähtaega, peavad toetuse kasutamisel hoolikalt planeerima, millised tööd on võimalik toetuse kasutamise lõpptähtaega arvestades ellu viia,“ selgitas EIS-i eraisikute toetuste juht.
Rekonstrueerimistoetusega saavad väikeelamute omanikud ette võtta nii osalist kui ka terviklikku rekonstrueerimist, samuti paigaldada päikesepaneele ja akupanku. Toetus täidab riiklikku eesmärki parandada energiatõhusust – ükskõik mis mahus elamuomanik töid ette võtab, peab toetuse saamiseks tõusma maja energiaklass. Osalisel rekonstrueerimisel on toetuse määr 20% toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma on 20 000 eurot väikeelamu kohta. Terviklikul rekonstrueerimisel sõltub toetuse määr väikeelamu asukohast: Tallinnas on see 30% ja kuni 30 000 eurot, Tallinna lähisvaldades 40% ja 40 000 eurot, kaugemates Harjumaa valdades
ulatub toetuse määr 50% ja 50 000 euroni nagu mujal Eestis.


„Juba langetatud rahastamisotsuseid vaadates on hea meel tõdeda, et osalise ja tervikliku rekonstrueerimise projekte on enam-vähem pooleks. Inimesed on järjest rohkem aru saanud, et terviklik rekonstrueerimine on parim lahendus. Kui on ikkagi vaja hoone korda teha, siis on mõistlik teha seda terviklikult,“ tõdes Kersti Saar. Osalisel rekonstrueerimisel oli üks suuremaid tegevusi soojuspumba ehk maasoojuspumba või õhk-vesi soojuspumba paigaldamine, toetust küsiti ka fassaadide või katuse soojustamiseks.
Raha makstakse pärast tööde tegemist
Kersti Saare kinnitusel makstakse taotlejatele raha välja siis, kui tööd on ellu viidud ning nende eest on ette näidata akt ja arve. Päikesepaneelide paigaldamise puhul eraldatakse toetus lihtsustatud kujul ehk standardiseeritud ühikuhinna alusel ja väljamakse tehakse, kui tööd on valmis ja selle kohta on esitatud tööde akt.
Tervikliku rekonstrueerimise puhul, mis on oluliselt rahamahukam, on võimalik teha toetuse väljamakset kahes osas: esimene siis, kui tööd on tehtud pooles ulatuses. Kui toetuse summa on näiteks 50 000 eurot ja 25 000 eest on tööd tehtud ning selle kohta aktid ja arved ette näidata, saab esimese poole välja maksta. Nii ei pea koduomanik suurt summat omast taskust tasuma.
Toetust rahastatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ning tegu on aegade suurima toetuseelarvega väikeelamute rekonstrueerimiseks. →