Ilmselt ei ole kellelegi jäänud märkamata iga-aastased sotsiaalreklaamid, mis kutsuvad rinnavähi sõeluuringutele teatud sünniaastatega naisi. Nende uuringute eesmärk on avastada vähk võimalikult varakult – enne seda, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud.
On ju üldteada, et kui vähikolle leitakse algstaadiumis, siis on ravi reeglina tõhusam ja ka kergem. Üleskutsed tulla vähiuuringutele riivavad aga valusalt paljude 70-aastaste ja vanemate tundeid, sest selles eas naised pole enam sõeluuringutele oodatud.
Tõsi, nad saavad pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes vajadusel suunab saatekirjaga uuringule. Aega saab broneerida ka rinnakabinetis, mis asuvad küll vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis, aga seda tehakse enamasti siis, kui ohumärgid on juba näha.
Seda muret on asunud nüüd leevendama Viljandi haigla, mis Eesti kõige mobiilsema haiglana pakub röntgenibussides rinnakabineti, mammograafia ja emakakaelavähi sõeluuringu võimalusi ning ka meestearsti ja nahaarsti vastuvõttu.
Programm ootab rakendamist
Vähiravi puudutavad teemad on olnud korduvalt sotsiaalkomisjoni laual. Oleme olnud õige kriitilised sotsiaalministeeriumi ja eelmise tervise- ja tööministri suhtes. Seda põhjusel, et parimate onkoloogide osalusel ja nende põhitöö kõrvalt valminud vähitõrjeprogramm ootab juba ligi kaks aastat rakendusplaani.
Tänane minister on lubanud, et uue aasta alguses koguneb juhtrühm, mis ühe teemana hakkab arutama ka sõeluuringute vanusepiiri tõstmist. Loodame, et pikk vaikelu saab läbi ja lõpuks valmib ka rakendusplaan. Veelgi olulisem on, et koheselt asutaks selle plaani alusel tegutsema.
Tänane minister on lubanud, et uue aasta alguses koguneb juhtrühm, mis ühe teemana hakkab arutama ka sõeluuringute vanusepiiri tõstmist.
Kõige selle taustal on ülimalt tänuväärne Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimehe Andres Ergma algatus tõsta uuringute vanusepiiri vähemalt 74 aastani, mis on ka Euroopa Komisjoni soovitus.
Seda ettepanekut toetab tõsiasi, et valdavalt on vähk vanemate inimeste haigus – üle poole vähidiagnoosi saajatest on pensionärid. Lisaks on välja käidud mõte nihutada vanusepiiri ka emakakaelavähi puhul, mis praegu on ette nähtud vanuserühmale 30–65 eluaastat.
Hoiame raha kokku
Olen igati nõus Vähiliidu presidendi onkoloog Vahur Valverega, et rinnavähi puhul tuleks vastav otsus võimalikult kiiresti ära teha. Asi ei saa jääda raha taha. Esiteks, väga paljud kutsutud jätavad kontrolli tulemata, mis on omaette tõsine probleem. Teiseks aitaks see muudatus haigekassa raha hoopis kokku hoida, sest kui vähile varakult jaole saada, siis pääseb ka õigel ajal ravile, mis omakorda on vähem kulukam. Rääkimata inimeste paremast elukvaliteedist. Me ei räägi ju ainult sõeluuringutest, vaid ka sellest, kuidas jõuda meditsiini esmatasandilt eriarstiabini.
Riigikontrolör Janar Holmi väitel saaks vähiennetuses palju rohkem ära teha, kui lisaks tegeleda sellega, kuidas uuringutele kutsutud kohale saada. Tsiteerin siinkohal Holmi: „Sõeluuringute korraldamine on üks nendest teemadest, kus vastutus on olnud kollektiivne – teisisõnu selge peremeheta.“
On ka positiivset
Tänu sõeluuringutele on meie arstid aastate jooksul terveks ravinud tuhandeid inimesi ja andnud väga paljudele aega juurde, et nad saaksid elada täisverelist elu. Viimased aastad on siin toonud mitmeid positiivseid arenguid. 2021. aastast alates laienes tasuta uuringutes osalemine ka ravikindlustuseta inimestele.
Alates 2016. aastast rahastab haigekassa ka jämesoolevähi kontrolli, mis on iga kahe aasta tagant ette nähtud 60–69-aastastele naistele ja meestele. Nüüd tuleb edasi liikuda ja parandada juurdepääsu küpses eas inimestele.
Mida rohkem on neid, sõltumata vanusest, kes sõeluuringutele tulevad, seda parem. Küsimus on ju säästetud eludes. Ja muidugi ei tohi unustada isiklikku vastutust. Hoolige oma tervisest, kontrollige seda ja minge kindlasti kohale, kui kutse saate või kuulete, et juttu tehakse teie aastakäigust!
