Eesti uueks standardiks näib saavat asjade tegemisel keskpärase taseme saavutamine. Äsja lõppenud taliolümpial suutis vaid paar meie sportlast oma tavapärast taset ületada. Tänavusel presidendi vastuvõtul tegid tuntud teatraalid külma kõhu ja enesekindlate nägudega lihtsalt haltuurat. Istuv valitsus on otsustanud vaikselt lõpuni tiksuda, võtmata enam ette ühtki olulist reformi. Meie uueks rahvusspordiks on saamas lati alt läbi jooksmine ning kaua otsitud Eesti Nokiaks n-ö Harju keskmise saavutamine. Harju keskmine on teatavasti kohalikus folklooris olnud käibel tavapärase ja hariliku sünonüümina. Harjume ära?!
Ei taha harjuda. Mul on komme meilide alla, kuhu tavaliselt kirjutatakse lõpus viisakusvormel „Lugupidamisega“ või „Parimate soovidega“ kirjutada lühidalt „Parimat“. Sest vaid parimate tulemuste poole püüdlemine toob lõpuks edu ja mingiks ajaks saavutatuga rahulolu. Viimati mainitud tunne ei tohiks aga ülemäära pikalt kesta, sest loorberitel puhkama jäämine toob peagi tagasilöögid.
Alles see oli, kui reformierakondlased jutlustasid üksteise võidu, et Eestis on nii majanduses kui seadusandluses kõik juba nii hästi, et vaja on tegelda vaid peenhäälestusega. See sõnum oli vale mitmes mõttes. Esiteks on Eestis tänaseni tegemata mitmed olulised reformid (sotsiaalhoolekandes, pensionisüsteemis, haigekassas, perepoliitikas, väikeettevõtluse tugistruktuurides jne). Teiseks suutsid reformarid veel võimul olles ise teha mastaapseid planeerimisvigu (näiteks prognoosisid idapiiri väljaehitamise kulud 2,5 korda väiksematena tegelikust). Mis muudab nende jutud „peenhäälestusest“ eriti kohatuks.
Nüüd on Keskerakond koos oma satelliitidega olnud võimul pea 1,5 aastat ning hakkab samuti vajuma tavapärase nokitsemise meeleollu. Maksud sõidavad koos tuhandete eestimaalastega Lätti, aga peaminister vaid vaatab otsustamatult pealt, kuidas IRL ja sotsid valitsuses kemplevad, kes kõiges selles süüdi on. Keskerakonna reitingut hoitakse Eesti-vaenulikus PBK-s venekeelset enesereklaami tehes ja seda eesti maksumaksjate raha eest. Väga keskpärane lugu.
Rohkem maksimalismi
Triviaalne on ütlus, et unistada tuleb suurelt. Tegelikult on Eesti väike ja efektiivne riik, kus ka tegutsedes võib sättida omale kõrgeid, ent saavutatavaid eesmärke. Hakkasin näiteks paari aasta eest Viimsis korraldama Kogukonna Klubi vestlusõhtuid. Alguses oli nende hulgas, kellele oma plaanidest rääkisin, üksjagu skeptikuid. Et kes üldse tuntud inimestest siia, linna lähistele maale, poolesajale inimesele esinema tahab tulla? Ja seda veel õhtusel ajal ja ilma igasuguse honorarita?!
Tänaseks on meie klubis käinud esinemas Armin Kõomägi, Linnar Viik, Jüri Luik, Tiit Pruuli, Andrus Kivirähk, David Vseviov, Hannes Võrno, Hans H. Luik, Jürgen Ligi, Marju Lauristin, Tõnu Kaljuste, Toomas Kümmel, Ülle Madise, Anu Saagim, Ilmar Raag, Indrek Hargla ja Olav Osolin. Ja käesoleval aastal on veel külla tulemas Mihkel Raud, Liisa Pakosta, Valdur Mikita, Rohke Debelakk, Artur Talvik, Paul-Eerik Rummo ja Indrek Tarand.
Paraku on tänase noorte hulgas levimas hoiak, et pigem on perspektiivne teha ametnikukarjääri, kui hakata ettevõtjaks.
Just tänavusel aastal on paslik teadvustada, et sajaga tuleb edasi minna mitte üksnes liikluses, vaid ka ühiskonda edendades. Eesti Tööandjate Keskliit on muide on sellise mõõdiku nagu majandusspidomeeter juba ammu loonud. Hetkel näitab see, et meie majandus nö liigub tempos 82 km tunnis. Seega sajaga sõitmiseni on veel tublisti arenguruumi.
Paraku on tänase noorte hulgas levimas hoiak, et pigem on perspektiivne teha ametnikukarjääri, kui hakata ettevõtjaks koos sellega kaasneva riski, peavalu, võitude ja kaotustega. Ettevõtjana tuleks ju alguses teha tööd 24/7, ent edu korral võib juba varajases keskeas hakata nautima rantjeepõlve. Ametniku palk on peenike, ent see-eest pikk. Ning noorte valik on täna siin pigem Harju keskmise kasuks.
Harju üle keskmise
Loomulikult on metafooril Harju keskmine ka teine pool. Harjumaal on Eesti parim palgatase. Hiljuti selgus, et Tallinn ja Harjumaa saavad omale kolmandiku Euroopa Liidu struktuurifondide toetustest. Siililegi selge, et Harju keskmine ses osas ületab muid Eesti piirkondi mäekõrguselt. Eesti majanduslikult kõige võimekamad vallad asuvad Harjumaal. Jüri Mõisal on olnud õigus, et pealinnas ja selle lähiümbruse elavatel noortel on eneseteostuseks korduvalt rohkem võimalusi kui eakaaslastel Lõuna-Eestis.
Aga ikkagi ei tohiks Harju keskmise hoidmine olla meile mingi eesmärk. Olgem suhteliselt edukad harjukad, ent taotlegem parimat!
