Pikkade ja tihti öösse veninud arutelude tulemusena võttis riigikogu kolmapäeval vastu Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse esimese riigieelarve eelnõu. Olen selle eelarve üle uhke. See on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majandust ja arengut.
Hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks tänu majanduse hoogsale kasvule. Eesti majandus on tugev ja isegi ületab taset, kus olime enne koroonakriisi algust. Samuti on taastumas tööhõive. Kui mullu teises kvartalis oli töökoht 76,3 protsendil Eesti tööealisest elanikkonnast, siis tänavu juba 78 protsendil – seegi näitaja on sarnane kriisieelsele 2019. aastale.
Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitala. Pikaaegne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher on öelnud: „Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest: samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta. Sendid ei lange taevast, need tuleb teenida siin maa peal.“
Tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, majandus saaks kasvada ning ühtlasi sillutada teed meie riigi jätkuvale arengule.
Hoitud ja haritud inimeste eelarve
2022. aasta riigieelarve eelnõu tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot.
Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKT-st, mis on väiksem kui sel aastal.
See eelarve on eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame esile need inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud – õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära üle seitsme protsendi. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku. Eesliini politseiametniku miinimumpalka tõstame pea viis protsenti ja päästja miinimumpalka ligi 12 protsenti.
Tagame meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu – arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõusu üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel kümme protsenti. Samuti tõstame riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad õendustöötajatega samale tasemele.
Nähtamatud ohvrid saavad tuge
Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ja meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem katkistest peredest lapsi.
Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära üle seitsme protsendi. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku.
Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga. Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsat, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegu muuseumitunniga, kino- või teatrikülastusega või kontserdielamusega. Soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem kohalike väiketootjate puhast mahetoitu.
Mõned kriitikud on küsinud, mis kasu on korras riigirahandusest ja täpselt sihitud kriisimeetmetest. Siin on konkreetne näide – sellel aastal langetatud õiged majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu seitse protsenti 590 euroni. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb 115 eurolt 200 euroni.
Meile kõigile on tähtis, et Eesti oleks kaitstud. Lubasime, et kaitsekulude eelarve hoiame vähemalt kahel protsendil SKT-st ja oma lubadust me auga ka täidame. Riigikaitsesse suuname võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKT-st. Seega jõuavad kaitsekulud Eesti ajaloos rekordilisele tasemele. See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele – Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt.
Esimene raha eestikeelsele haridusele
Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ja oskaksid eesti keelt tasemel, mis võimaldab ühiskonna- ja tööelus võrdselt kaasa lüüa. Eraldame kaheksa miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.
Eesti on maailmas suutnud hoida väikese, aga tubli digiriigi kuvandit. Viimastel aastatel on Eesti riigi digieelarve olnud tagaplaanil, digitiiger näljas ning digiriigi arengusse ega küberturbe püsirahastusse pole märkimisväärset lisaraha tulnud. Aga järgmisel aastal see suhtumine muutub. Et hoida meie digitiiger jooksmas ning anda talle võimalused taas esiritta jõuda, oleme eraldanud 30 miljonit täiendavat eurot digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks.
Me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetaks rohkem lisandväärtust, mille eest saab maksta ka rohkem palka. Seetõttu on ülioluline strateegiline roll teadusel, arendustegevusel ja innovatsioonil. Ja just sellepärast suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.
Selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varem planeeritud aktsiisitõusud. Samuti lisame eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed, võrgutasu poole võrra vähendamist peaksite kõik juba oma elektriarvel nägema.
Kui elektrihind püsib pikalt ebamõistlikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.
