Rae vallavolikogu liige ja Peetri elanik Tõnis Kõiv tegutseb endiselt selle nimel, et tema kodukanti rajataks terviserada ja promenaad. Varem Ülemiste järve lõunakaldale kavandatud rada on nüüd nihkunud järvest veidike eemale, sest terviseamet ja AS Tallinna Vesi olid järveäärse promenaadi vastu.
2014. aasta detsembris, kui Kõiv oli veel riigikogu liige, andis ta parlamendile menetlemiseks üle veeseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmisel oleks saanud Ülemiste järve lõunakaldale rajada promenaadi. Seda ei jõutud aga enne valimisi vastu võtta ning hiljem pole eelnõuga enam tegeldud. 2015. aastal aga telliti Rae valla ja kuue ettevõtte abiga arhitekt Kersti Lootuselt promenaadi eelprojekt ja visualiseering. Rada viiidi järvekaldalt väheke eemale.
„Tulevane Ülemiste promenaad on kavandatud täpselt väljapoole sanitaarkaitse tsooni ja seega ei saa tekkida vaidlust kalda avamise üle. Promenaadiga kallast ei avata,“ rääkis Kõiv käesoleval nädalal Harju Elule.
Tallinn kukkus ära
Praeguse kavandi järgi asub promenaad Rae valla territooriumil ja reformimata riigimaal. Vahepeal oli võimalus, et projekt tehakse teoks koostöös Tallinnaga. „Tallinna „Rohelise pealinna“ projektis sai arvestatud võimalusega Ülemiste promenaad valmis ehitada ning selliselt lisaväärtust projektile anda. Eeltöid ja kooskõlastamisi oli tehtud omajagu, aga kahjuks ei leidnud Tallinna kandidatuur toetust,“ ütles Kõiv.
Ülemiste promenaadi esialgne kavand. Küll aga tekkis võimalik partner pealinnas erasektorist – nimelt on promenaadist ja terviseradadest huvitatud Ülemiste City, kes näeb selles ideaalset puhkeala seal töötavatele inimestele. „Ülemiste City näeb promenaadis suurt lisaväärtust oma ärilinnakule, sest tegemist oleks unikaalse võimalusega nii lähedal kesklinnale saada nautida puutumatut loodust, kuulata linnulaulu ja vaadata üle järve Tallinna panoraami,“ rääkis Kõiv. „Tulevikus võib promenaadil lausa lõunapausi pidada. Laenutad ratta, ostad lõuna kaasa, sõidad 15 minutit promenaadile, sööd pool tundi kaasavõetud lõunat ja puhkad ning seejärel rattaga tagasi.“
Koostöö käib Kõivu sõnul ka SAga Eesti Terviserajad, kes soovib rajada Tallinna ja lähiümbruse valdasid ühendava terviseradade võrgustiku. Tulevikus on piirkonda planeeritud terviserajad ja kergteed ka teisele poole Tartu maanteed ehk Pirita-Ülemiste kanali äärde, kust kergteed jooksevad välja Jürini.
Vastuseis on alles
Promenaadi rajamisest on endiselt huvitatud ka Rae vald, sest selle projektiga muutub paremaks Peetri ja Järveküla kandi elukeskkond. Kõivu sõnul on promenaadi ehitamiseks valla eelarvestrateegiasse planeeritud summad 2019. aastaks. „Veel enne sügisesi valimisi võib tulla otsus alustada promenaadi ehitusprojekti tegemiseks vajaliku keskkonnauuringu tegemist,“ oli ta lootusrikas. „Selleks on aga vaja veel hulk eeltööd teha.“
Keskkonnamõjude uuringu jaoks kulub umbes aasta. Kuigi promenaad ei ole planeeritud enam järve kaldale sanitaaralale või selle vahetusse lähedusse, on hirmud ikka jäänud.
„Ülemiste järve ohustavad ohud on endised,“ ütles Kõiv, viidates 2014. aastal riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutelule, kus kõige suuremaks ohuks Ülemiste järve veele hinnati autod ja lennukid, mitte jalutajad.
Kõivu sõnul on endine ka „emotsionaalne vastuseis“ järveäärse avamisele. „Ega enne midagi ei muutu, kui promenaad on rajatud ning inimesed harjunud mõttega, et Ülemiste järve lõunaservas inimeste järvele lähemal liikumisest midagi halba sündida ei saa,“ märkis ta.
Selline oleks vaade vaatetornist. TEAVE: Promenaad, loodusrada ja vaatetorn
• Praeguse eskiisprojektiga on kavandatud rajada jalutamiseks promenaad ja loodusrada Ülemiste järve kõrval asuvale Kurna tehismärgalale ja selle kaldale, kus rada kulgeks läbi erinevate looduskoosluste, tutvustades nii taimi kui ka loomi ja märgala ja järvega seonduvat joogivee tootmise protsessi.
• Tee on mõeldud eelkõige jalutajale, olles maastikust kõrgemale tõstetud puittee. Lisaks on metsa vahele kavandatud pigem tervisesportlastele mõeldud koorepurukattega teeosa spordi- ja mänguseadmete platsidega.
• Raja põhiliseks huvipunktiks on vaatetorn, millest avaneb vaade Ülemiste järvele ja Tallinna siluetile.
• Lisaks on ette nähtud mitmeid erinevaid märgala peale välja sirutuvaid puhkekohti ja metsa vahel asuvaid piknikuplatse, kus on vajalik inventar puhkamiseks.
• Teekond on varieeruv ja kavandatud mitmeharulisena, et iga liikuja saaks valida endale sobiva marsruudi ja tee pikkuse.
