Viimase aasta vältel on tallinlased hakanud kurtma, et nende kraanivesi on muutunud kuidagi eriliselt klooriseks, mõned seostavad seda ajaga, mil Tallinna linn vee-ettevõtte välismaiselt investorilt uuesti linna haldusesse ostis.
AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Laura Korjus selgitab, et 90 % tallinlaste joogiveest on pärit Ülemiste järvest ja selleks, et järveveest saaks kvaliteetne joogivesi, tuleb seda põhjalikult puhastada. Alles pärast ligi 15 tundi kestvat puhastusprotsessi suunatakse puhastatud joogivesi veevõrku.
Enne veevõrku suunamist lisatakse joogiveele väikeses koguses kloori, aga see on Laura Korjuse sõnul sellise puhastustehnoloogia juures tavapärane praktika.
Kloor on universaalne veepuhastaja
„Desinfitseerime pinnaveest puhastatud joogivett enne veevõrku pumpamist klooriga selleks, et säilitada vee kvaliteet ka torustikus. Joogivee desinfitseerimine on oluline, et vesi oleks mikrobioloogiliselt puhas ja tervisele ohutu,“ kirjeldab Korjus protsessi. „Joogivee jääkkloori sisaldus on alla 0,5 mg/l, mis vastab joogivee määruses lubatud kogusele.“
Olgu öeldud, et kloori sisaldust vees reguleerib sotsiaalministri määrus nr 61, mis käsitleb joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid ning analüüsimeetodeid. Määruse järgi võib vaba kloori sisaldus jaamast väljuvas joogivees olla kuni 1 mg/l. Joogivee kvaliteedinõuded on kooskõlas Euroopa Liidu joogiveedirektiiviga ja WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) nõuetega.
Enamasti kasutatakse pinnaveest toodetud joogivee desinfitseerimisel kloori või selle ühendeid, näiteks naatriumhüpokloritit, klooramiine või kloordioksiidi. Laura Korjus nendib, et kloreerimisele on alternatiivseid tehnoloogiaid vähe, näiteks UV-seadmed või veele osooni lisamine.
Igal tehnoloogial on omad plussid ja miinused. UV-seadme eeliseks on viiruste ja bakterite hävitamine, ilma et veele tekiks selle toimel täiendav lõhn.
Kuigi UV-seade hävitab küll bakterid ja viirused selles konkreetses punktis, ei jäta see meetod erinevalt kloorist vette ühendit, mis kaitseks joogivett ka edasisel teekonnal veevõrgus tarbijani.
Kloori sisaldus sõltub ilmast
Laura Korjuse kinnitusel ei vasta tõele, et pärast seda, kui Tallinna linn vee-ettevõtte taas endale ostis, on vette asutud rohkem kloori lisama.
„Suviste palavate ilmadega tuleb vee kvaliteedi säilimiseks lisada rohkem kloori kui talvel.“
„Lisatava kloori hulk ja selle säilimine joogivees sõltub eelkõige ilmast. Suviste palavate ilmadega tuleb vee kvaliteedi säilimiseks lisada rohkem kloori kui talvel,“ selgitab ta. „Viimase poole aasta jooksul, st alates sügisest, kui ilmad jahenesid, oleme vette lisatavat kloorikogust vähendanud.“
Nimelt püsib kloor külmas vees kauem ja seetõttu jõuab see veepuhastusjaamast ka kaugemale.
Nii võibki sõltuvalt piirkonnast tarbijateni jõudva jääkkloori sisaldus olla suvise ajaga võrreldes pisut kõrgem, kuid jääb siiski alla 0,5 mg/l, kinnitab vee-ettevõte.
Kraanist tulevale joogiveele kehtivad väga kõrged kvaliteedistandardid, mille kontrollimiseks ja tagamiseks võetakse üle Eesti iga päev kümneid veeproove.
„Oma teeninduspiirkonnas Tallinnas ja Harjumaal võtsime 2021. aastal 3058 veeproovi, mis kinnitas, et meie joogivesi on väga kõrge kvaliteediga – 99,61 % veeproovidest vastas kõigile kvaliteedinõuetele,“ sõnab Laura Korjus.
Klooriavarii ohuala
• Ülemiste veepuhastusjaamas kasutatakse pinnaveest joogivee tootmisel desinfitseeriva kemikaalina kloori.
• Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud AS-ile Tallinna Vesi 28.11.2011 tähtajatu tegevusloa nr OKK 19-11.
• Kloori ladustamise ja kasutamise tõttu on AS-i Tallinna Vesi veepuhastusjaam B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.
• Suurõnnetuse võib põhjustada puhastusjaamas kasutatav kloor juhul, kui kloorihoidlas tekib suur kloorileke.
• Kloorgaas on mürgine sissehingamisel, lämmatab, ärritab silmi, nahka ja hingamiselundeid. Samuti on kloor tugeva oksüdeeriva toimega ning veeorganismidele väga mürgine.
• Kloorgaas on rohekaskollane, terava lõhnaga, õhust raskem gaas, mille pilv levib avariikohalt allatuult.
• Õhus veeaurudega ühinedes moodustub valge udu. Allatuult levides koguneb gaas madalamatesse kohtadesse, kraavidesse ning maa-alustesse kommunikatsioonidesse.
Allikas Tallinna Vesi