Toidu valik on meil rikkalik ja mitmekülgne. Ja see paneb inimesi proovile – kuidas valida õige toit?

Kui vanasti tegid inimesed põhiliselt füüsilist tööd ja sõid seapekki, oli see normaalne, sest söömine ja füüsiline töö olid tasakaalus. Tänapäeval on elustiil muutunud, kõik elavad mugavat elu. Liigutakse vähe ja sõidetakse palju autoga. Selline eluviis ei kuluta ära energiat, mida toidust saame. See viibki ülekaalu tekkele ja haiguste väljakujunemisele.

Esimesed tundemärgid lähenevast haigusest

Kõik see on pikk protsess ja kulgeb märkamatult, mil lihaskude asendub rasvkoega. Rasvkude ei kasuta ära veresuhkrut ja kujunebki suhkruhaigus, edasi liigeste haigus. Veresuhkur on kõige tähtsam näit, mis peab olema organismis kindlates väärtustes. See näit kõigub 5,0 ja 7,5 vahel (arvestatuna kaks tundi peale sööki).

Kui veresuhkur on pidevalt kõrgem kui 7,5, siis talletatakse veresuhkur organismi rasvana. Nii kujunebki aeglaselt rasvkude. Kui veresuhkur on madal, siis tekib näljatunne ja meil pole energiat. Ja peale selle on rasvkude ise aktiivne, toodab hormoonide sarnaseid aineid, mis tekitavad veelgi isu ja kahjustavad väikesi veresooni. Süües kasvab isu.

Organismile on tähtis lihaskude, mis on südames, sooltes ja jäsemete lihastes. Lihaskude tekib aga ainult valgust. Kunagi ei lähe organismis süsivesikud ja rasvad üle valkudeks, küll aga vastupidi. Sellepärast on valgud tähtsad.

Kuidas toituda tervislikult?

Missugused on siis tervislikud toidud? Tänapäeval loetakse kõige tähtsamaks toitaineks valku. Valk on põhiline toit, mille juurde vajab inimene kasulikke süsivesikuid ja rasvu. Tähtis on veel, et pooled valkudest oleksid taimsed ja pooled loomse päritoluga.

Taimsed valgud on herned, oad, läätsed, kinoa, tatar, kaer, rukis, oder, riis. Ja loomsed valgud on kalkuni- ja kanaliha, kalad, munad, kohupiim, toorjuust, juust, kodujuust jne. Valgu seedimiseks vajab organism juurde veel süsivesikuid, häid rasvu, vitamiine ja mineraale.

Kasulikud süsivesikud on madala glükeemilise indeksiga süsivesikud, mis tähendab, et need süsivesikud imenduvad aeglaselt verre ega tõsta järsult veresuhkru taset nagu teevad näiteks kommid. Need „head“ toiduained on täisteraviljatooted, õun, porgand, kapsas, herned, oad, läätsed, pähklid, ploom, kirss, maasikas, vaarikas, piim, maitsestamata jogurt. Need on organismile kasulikud toidud.

Toidurasvad on kasulikud vaid õigetes kogustes ja õige vahekorras. Kasulikud rasvad sisalduvad õlides, näiteks oliiviõlis, rapsiõlis ja pähkliõlides. Rasvad on olulised rasvlahustavate vitamiinide omastamises.

Vesi

Joogiks olgu vesi. Vesi on inimtoidu oluline komponent ja organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult. Vett vajatakse ka ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist. Kui toiduta elab inimene nädalaid, siis veeta vaid mõne päeva.

Vesi toimib organismis lahustina, koos veega omastab organism vitamiine, vesi tagab organismis soojustasakaalu, st temperatuuri. Vedeliku puudus kajastub kiiresti töövõime languses, väsimuses, peavalus, nõrkuses. Inimene ei saa sageli aru, kas tal on janu või nälg.