Kiratseva majanduse ning kaduvate töökohtade tuules suureneb paraku korteriühistutes ka võlglaste arv.

Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi (pildil) sõnul pöördutakse liidu poole võlglaste probleemiga väga palju.

„Mõistagi seab võlgnik teiste korteriomanike õlule täiendava maksekohustuse, sest korteriühistul tuleb võetud kohustusi teenuste eest tasumisel, nt prügivedu, hooldus, remonttööd jne, täita,“ ütles Mardi.

Võlgnevuse tekkepõhjused on erinevad ning seepärast peaksid ühistupoolsed otsused Mardi sõnul baseeruma üksikjuhtumi asjaoludel. „On ka selliseid juhtumeid, kus inimese maksekäitumine panga ees on laitmatu ning korteri pangalaen makstakse ära, korteriühistu majanduskulude arve peale laiutatakse aga käsi ja väidetakse, et raha pole,“ tõi Mardi näite.

Probleemiga tuleb tegeleda kohe

Korteriühistute liit soovitab võlaprobleemiga kindlasti hakata tegelema kohe, mitte oodata võla suurenemist.

„Alustama peaks kindlasti läbirääkimisest võlgnikuga ehk psühholoogilisest mõjutamisest, selgitama välja võla tekkimise põhjused ja võimaliku makseaja. Mis puudutab korteriomanikuga ühenduse saamist, siis iga korteriomanik peab hoolitsema ka selle eest, et korteriühistul oleks tema toimivad kontaktid,“ märkis Mardi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi.

„Kui aga korteriomanik kaob kui tina tuhka, võib see talle lõppeda kodust ilmajäämisega,“ kõneles Mardi.

Ta tõi näite: üks Tallinna korteriühistu oli näiteks hiljuti väljapääsmatus olukorras – välismaalasest korteriomanik jättis korteri ripakile, kadus kõigi nelja tuule poole ja võlad muudkui kuhjusid. Ühistu pöördus asja lahendamiseks Harju maakohtusse ja palus abi – määrata kohtul korteriomaniku varale hooldaja, kelle kaudu oleks tagatud vara heaperemehelik kasutamine ja säilitamine ning võlausaldajate huvide kaitse, samuti paluti anda hooldajale õigus vallata, kasutada ja käsutada vara (sh õigus vara üürile anda).

Kohus oli seisukohal, et korteriomaniku huvides on põhjendatud seada tema varale hooldaja, eelkõige selle säilimiseks ja kahju tekkimise vältimiseks, kuid ka tekkinud võlgade maksmise korraldamiseks.

Toimetulek ja energiavaesus

„Kindlasti on korteriühistute üheks suureks murekohaks ka inimeste toimetulek – me kõik näeme ja teame, kui palju on kallinenud küte ja elekter jm. Energiavaesus on Eestis kogu aeg olnud väga tõsine teema,“ ütles Mardi.

Ta lisas, et energiavaesuse teisene mõju tekib esmaste mõjude tagajärjel: kui majas on olnud pikemat aega energiavaesuse probleem, siis hakkavad energiavaesuse esmased ilmingud, nagu madal temperatuur kodus ja ebapiisav energiateenuste kasutamine, mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist, avaldades pikemaajalist mõju. Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise paiga tähenduse.

„Kui korteriomanik kaob kui tina tuhka, võib see talle lõppeda kodust ilmajäämisega.“
Korteriühistute liidu juhatuse liige
Urmas Mardi

„Kui kütte hind suureneb ja energiakulu majades ei vähene, siis tulevikus võib riskirühm veelgi suureneda lisaks juba praegu suhtelises vaesuses elavatele inimestele, keda Eestis on üle 20%,“ selgitas Mardi.   →