Jõulude ja aastavahetuse ajal on tulnud mitmest maakonnast teateid ühistranspordiliinide tihendamisest, vastasel korral ei saaks inimesed liikuma. Kuidas Harjumaal?
„Liinide tihendamist pühade ajal Harjumaal ei toimunud. Samas tegutseme pidevalt mõne uue liini avamise või olemasolevate tihendamise nimel. Nii on see Loksa suunal, Kiili ja Kose suunal, ka Tabasalu-Suurupi suunal, loomulikult ka Peetri ja Jüri suunal,“ ütles Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo.
Kõigis nimetatud piirkondades elanike arv kasvab, aga Loksal?
Vello Jõgisoo: Viimati tihendasime Loksal liini seetõttu, et elektroonikaettevõte Ericsson lõpetas kohalike tööliste veo oma tehasesse Tallinnas, olemasolevate ühistranspordiliinidega polnud kõiki sõitasoovijaid võimalik aga vedada. Loksa linn tegi siis oma inimeste nimel taotluse, leidsime lahenduse.
Kui suur on riigi toetus Harjumaa ühistranspordile kokku?
Kogu Harjumaa avalike liinide toetus on 1 803 000 eurot, lisaks tuleb toetus veel piiriülestele liinidele.
Kui palju katab see ligi kaks miljonit eurot, mis pole sugugi väike raha, reaalsetest Harjumaa ühistranspordi kuludest?
Harjumaa Ühistranspordikeskusega lepingu sõlminud bussifirmad sõidavad aastas avalikke bussiliine teenindades maha 6,7 miljonit liinikilomeetrit, vedades ligi 2,9 miljonit reisijat. Riigieelarve toetus põhiliinidele on Harjumaal 27%, mitte 50%, nagu oleks maksimaalselt võimalik. Aga ka meil on liine, kus dotatsiooniga katame 90% kuludest – need on sõidud elanikega hõredamalt asustatud kohtadesse. Või reisijatevedu mitte väga hästi läbimõeldud liinil. Näiteks kus kommertsliin ja ühistransport teineteist praktiliselt katavad.
Kas olete ka ise mõne kahjumliku bussiliini läbi sõitnud, veendumaks liini ebarentaabluses?
Kui arutluse all oli Tallinnast läbi Jägala Kehrasse mineva liini sulgemine – sellele liinile jagame me kõige enam toetust – tegin sellel liinil sõidu korduvalt kaasa.
Ja milline oli tulemus?
Piletititulu tõusis 15%. Seda liini me likvideerinud ei ole. Küsimust arutatakse.
Mida uut toob algav aasta?
Eks transport pea arenema vastavalt üldisele arengule. Praegune esmavajadus on Tallinna-Peetri liini pikendamine uue, peatselt valmiva vigurspordikeskuseni. Oleme teinud ka taotluse avada liin Jüri-Raeküla-Järveküla-Tallinn, aga selget vastust riigilt ei ole me veel saanud. Projekt on töös.
Järjest enam leidub Tallinna lähedastes tööstusparkides suurettevõtteid, kes tahavad oma tööliste linnast kohaletoimetamise üle anda ühistranspordikeskusele. Nii tegeleme täna intensiivselt, võtmaks peatselt üle töötajate veo Rae vallas Põrguväljal asuvasse tehnoparki. Samuti on plaanis pikendada koostöös Tallinnaga liine Suur-Sõjamäelt edasi Tallinna ringteele. Alates 1. jaanuarist alustab uus liin nr 101 teenindamist Maardu-Tallinna liinil. Sellega tahame parandada teeninduse kvaliteeti Maardu linna elanikele.
Kindlasti on meie kliendid märganud , et meil kasutusel olevad kassad on küllaltki väsinud. Sõitjate paremaks teenindamiseks ja bussijuhtide töö lihtsustamiseks saavad kõik Harjumaa avalikke liine teenindavad ligi 65 bussi 2016. aasta sügisel uued piletikassad.
Mida ütlete oma ligi kolmele miljonile sõitjale uueks aastaks?
Järgmise aasta alguses taotleme vahendeid EL fondidest, parandamaks oluliselt reisijate teavitust. Soovime Euroopa raha toel järgneva paari aasta jooksul paigaldada 90 bussiootepaviljoni 13 omavalitsusse. Lisaks ootepaviljonidele paigaldame Harjumaa suurematesse keskustesse ka elektroonilised tablood bussi väljumisaegadega. Andmeid saavad need tablood peatus.ee lehelt internetist, nii et alati on bussipeatustes ka õiged andmed bussi väljumise kohta.
Loomulikult soovin kõigile harjumaalastele head uut ja teguderohket aastat. Loodame väga, et reisijate arvu kasv jätkub ka 2016. aastal.
