Tõnu Tuppits. Septembri lõpus otsustas Kiili vallavolikogu, et Kiili vald astub välja Harjumaa Ühisteenuste Keskusest (HÜK), mis oli seni korraldanud valla jäätmehankeid. Peamisteks põhjusteks olid hinnatõus jäätmeveos ja ebakindlus keskuse tuleviku suhtes.
2012. aasta suvel asutasid üheksa valda (Harku, Jõelähtme, Kernu, Kiili, Kose, Nissi, Padise, Raasiku, Viimsi) MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, mis hakkas tegelema valdade jäätmemajandusega – jagama oskusteavet ja korraldama hankeid. Eesmärgiks oli korraldada mitme valla peale ühishankeid ja luua sarnane mudel, mis oli kasutusel Tallinnas – jäätmevedu ja -käitlus olid eraldatud ning omavalitsus arveldas otse jäätmeettevõtjatega. Kiili valla hinnangul pole selline mudel peale seadusemuudatusi enam võimalik.
Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul langes sellega ära ka peamine põhjus, miks HÜK kunagi valdade poolt loodi. „Seadusandlik baas langes tagant ära ja nüüd nad ei saa teha seda, milleks see organisatsioon loodi,“ ütles ta.
HÜKi juhatuse liige Tõnu Tuppits ei nõustu selle väitega, märkides, et õigusruum HÜKi tegutsemist ei takista ning et Kiili vald loobus ise võimalusest, et HÜK korraldaks neile hanke, kus oleks n-ö Tallinna mudeli tingimused.
Uus hange, mille HÜK Kiili vallale korraldas, tõi aga 40% hinnatõusu, kuigi vedaja, kes hanke võitis – AS Eestis Keskkonnateenused – jäi vallas samaks. „Nüüd veetakse küll suurjäätmed ja lehekotid tasuta ära, aga tädi Maali jaoks pole see oluline – tema vaatab ikka ainult seda, et hind on 40% tõusnud,“ rääkis Liiva.
Tuppitsa sõnul ongi uueks eesmärgiks suunata inimesi rohkem liigiti koguma – uue hanke järgi saavad inimesed tasuta ära anda kõik liigiti kogutud jäätmed. Ainuke tasuline jäätmeliik on segaolmejäätmed. Kuivõrd sellega väheneb märkmisväärselt jäätmevedaja sissetulek, tuli tõsta segaolmejäätmete vedamise hinda. Sealt ka see 40%.
Varasematel odavatel hindadel on Tuppitsa sõnul samuti selgitus – tol ajal, kui hankeid korraldati, toimus suurettevõtete turule sisenemine, mis lõi hinnad alla. Nüüd on turg paigas ja hinnavõitlust enam ei toimu. Jäätmete käitluse hinnad aga on tõusnud seetõttu, et riik lubab Eestisse liiga palju importjäätmeid, selgitas Tuppits.
Ise on odavam
Kiili vallavanema sõnul pole neil HÜKi liikmena olemisest enam mingit kasu. „Need hanked, mis meil olid, need nad tegid, aga me oleme liikmemaksu tasunud 3000 eurot, selle eest oleks saanud ise hanked odavamalt korraldada,“ selgitas ta. „See, et organisatsioon on kunagi loodud ja on kellegi jaoks mingi ühistöö näide, pole põhjus, et organisatsiooni üleval hoida. Kui keegi üritab meisse süütunnet sugereerida, siis sorry – me pole need, kes sotsiaalseid töökohti kinni maksavad.“
Vaatamata alguse tuhinale, et lisaks üheksale asutajale liituvad HÜKiga ka teised Harju omavalitsused, pole see lootus täitunud. Nüüd jäi keskus hoopis ühe liikme võrra vaesemaks. Tõnu Tuppits selles traagikat ei näe. „Kiili lahkumine meid väga ei mõjuta, kuigi märgiliselt pole see hea,“ ütles ta. „Kiili vald peab katma ka edaspidi kulud, mis tulenevad korraldatud jäätmeveo lepingust järgmiseks viieks aastaks ning koostöö Kiiliga kindlasti jätkub.“
Tuppits on enda sõnul keskuse tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, sest töö, mida on kolm aastat tehtud, hakkab tulemust andma. „Saab tunda heameelt, et mitu aastat riigiga läbirääkimisi teemal, et jäätmehooldus on riigi poolt rahastamata, võib hakata vilju kandma iga-aastase riikliku finantseerimise kaudu,“ lausus ta.
Keskus taotleb laenu
Kuid Kiili lahkumine pole keskuse ainuke mure. Nimelt on neil eelarves 10 000 euro suurune auk, mille katmiseks taotleti hiljuti laenu Harjumaa Omavalitsuste Liidult (HOL), kust saadi peale sealse volikogu hääletust eitav vastus.
Tuppits selgitas, et laenu oli vaja selleks, et katta rahavajadus ajani, millal HÜKile hakkavad laekuma jäätmeveo tasud. „(Laenu) vajadus tekkis seoses sellega, et eelarvesse oli planeeritud korraldatud jäätmeveo rakendamine alates aprillist 2016. Faktiliselt rakendus see aga 1. oktoobrist,“ rääkis ta, viidates nelja valla – Anija, Kernu, Kose ja Nissi – ühishankele, mille algus venis pikemat aega.
Kuigi poole aasta planeeritud tulud lükkusid edasi, jätkab keskus töötamist ka sel juhul kui laenu ei saada. „Ilma krediidita ajatame kohustusi ja rakendame säästumeetmeid, igapäevane töö jätkub tõrgeteta,“ kinnitas Tuppits.
ARVAMUS
Andrus Umboja
Jõelähtme vallavanem
Jõelähtme vald on seni HÜKi tegevusega rahul. HÜK on tänaseks läbi viinud Jõelähtme vallale kaks korraldatud jäätmeveo hanget, mis on olnud korraldatud mitme valla ühishankena, seetõttu on ilmselt olnud ka jäätmeveo hinnad meie elanikele soodsamad. Lisaks on HÜK koostanud nii Jõelähtme vallale kui ka teistele liikmesomavalitsustele muutuvas seadusandlikus keskkonnas ajakohased jäätmevaldkonna normdokumendid ja jäätmekavad. Jõelähtme vald ei kaalu HÜKist lahkumist, meie näeme, et tegemist on olulise jäätmete valdkonna kompetentsikeskusega, kes nõustab lisaks oma liikmetele jäätmete teemal ka Harjumaa Omavalitsuste Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu. Tegemist on teise omavalitsuste vahelise koostöö näitega Harjumaal peale ühistranspordikeskust, kahju on, et sellega liitus vähe omavalitsusi, enamate liikmete korral oleks HÜKi töö käivitumine läinud kindlasti veelgi edukamalt.
