Tuulna on nagu iga teinegi kunagistest suvilakooperatiividest suureks kasvanud küla. „Siin on Lahepere ja Metsapiiga, Pioneer, siin on…,“ ei jõua Lahepere suvilakooperatiivi juhatuse esimees Maire Edel ühe hingetõmbega kokku lugeda kõiki kooperatiive, kes külakeses külg-külje kõrval paiknevad.
Nüüd ostetakse suvilakooperatiivides maid kokku, kunagiste suvilate asemele kerkivad külla uhked häärberid, tikri- ja sõstrapõõsad asenduvad roosipeenardega. Nagu see on toimumas ka Laulasmaal, Keila-Joal, Vääna-Jõesuus – pea kõigis vanades suvilapiirkondades. Siiski on Lääne-Harju vallas asuval Tuulna külal ka üks erinevus.
Kui eelpoolmainitud külad said kümmekond aastat tagasi tänu Euroopa Liidu rahastusele ja KIK-i meetmetele tsentraalse vee ja kanalisatsiooni, siis Tuulna küla jäi ilma. Nüüd tahetakse maha raiuda ka küla kaitsev mets ning selle asemele rajada veel üks elurajoon – kuhu peaksid kerkima villad. Nii vähemalt väidavad külaelanikud. Sest 400-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga elamuid ei saa muud moodi nimetada kui villadeks. Kui need just rida- või korterelamud pole.
Natuke ajalugu
Tuulna küla, kus praegu elab Lääne-Harju vallavalitsuse hinnangul aastaringselt ligi 300 inimest – suvel mitu korda rohkem! – kuulus enne 2017. aasta haldusreformi väikese aga tegusa Keila valla koosseisu. Keila valla üldplaneering kehtestati 2005. Selle järgi pidigi küla ümber olema kaitsemets. Ka ei lubanud too ammune dokument rajada külla enam puurkaeve. Küllap põhjendatult.
Klindipealse küla põhjaveevarud on piiratud. Ja klindipealse õhukese liivakihi võime reovett ära juhtida veel piiratum. Kohalike puurkaevude vett pidi asendama tsentraalveevärgist tulev vesi. Nüüd on koostamisel Lääne-Harju valla uus üldplaneering, mille käigus vaadatakse ringi ka vana Keila valla planeering.
„Oleme kunagiste Keila valla planeeringute ja uue üldplaneeringu võrdlemisel avastanud, et ka kaitsemets küla ümber raiutakse lagedaks. Kui mitte päris lagedaks, siis vähemalt hõredaks. Ja seda ajal, mil toimub rohepööre,“ põrutab Tuulna külas üle 20 aasta elanud Silja Saar. Tuleb välja, et 20 aastat tagasi koostatud Keila valla üldplaneering oli palju loodus- ja inimsõbralikum.
Tuulna inimesed meenutavad, et küla ümber olnud kaitsemets polnud rekreatsiooni ala ainult nende külale. Mets ühendas kõiki ümberkaudseid asumeid – Kloogat, Kloogarannat, Treppojat ja Tuulnat. Sidudes piirkonna ühtseks puhkealaks mereni, kuulsa Klooga rannani välja.
Pole siia rajatud ka kergliiklusteed jalakäijatele ega paigaldatud tänavavalgustust pimedal ajal ohutuks liiklemiseks.
„Uue üldplaneeringuga kaitsemetsad vabanevad kaitsefunktsioonist, nad muutuvad looduslikeks rohealadeks. Sellega antakse metsadele uus tõlgendus, pole takistusi nende raiumiseks ega metsa uute elamurajoonide rajamiseks,“ kinnitab Silja Saar. „Meie metsas pole küll lendoravat ega pesitse siin merikotkas, aga metsatukkade raie puhkealal pole ka ette nähtud,“ võtab Maire Edel külarahva tõdemuse kokku.
Pole kergliiklusteed, pole valgustust
Keila-Paldiski maanteelt keerab Tuulna külla Kõrgemäe tee. Nagu tee nimigi ütleb, viib see läbi küla kõrgele mäkke. Kas see mägi just kõrge on, kuhu tee viib, selle üle võib vaielda. Aga ehk kümmekond meetrit kõrgemale (kaitse)metsasele alale viib see tee küll. Ja just sinna peab uue üldplaneeringu järgi tulema ka uusarendus.
„Kanalisatsiooni pole, reovee äravool lahendatakse septikutega, mida tuleb siis aegajalt tühjendada. Praktikas on kujunenud aga nii, et majale kasutusloa saamiseni töötavad septikud nii nagu peab, siis torgitakse neile augud sisse. Nii et ülemiste naabrite pask hakkab mööda klinti alla nõrguma, otse meie õuedesse-aedadesse,“ on suvilakooperatiivi esimees Maire Edel mures.
Arendajate esitatud plaanil on kirjas, et seesama Kõrgemäe tee, Tuulna küla „peatänav“, on 7,5 meetrit lai ja järelikult ei tohiks autodel teineteisest möödasõitmisel probleeme olla. Kui lai on tee aga tegelikult?“ osutab Maire Edel keskmise suurusega kallurile, mis üksi on sulgenud terve tänava. Lumehanged kahel pool tänavat on Kõrgemäe tee eriti ahtakeseks pitsitanud.
Tuulna küla, kaardil tähistatud sinise piirjoonega, piirneb kaitsemetsaga. Eesti ühte tuntuimasse, Klooga randa on külast läbi metsa kaks kilomeetrit jalutamist. Kaart Maa-ameti kaardirakendus „Pole siia rajatud ka kergliiklusteed jalakäijatele ega paigaldatud tänavavalgustust pimedal ajal ohutuks liiklemiseks,“ kõneleb suvilakooperatiivi esimees külarahva probleemidest. Ja nüüd hakkavad suured autod neid probleeme veel suuremaks sõitma.
Juurdepääsu uusarendusele võiks rajada ka küla serva jääva Türnpuu tee kaudu – see on tunduvalt laiem kui Kõrgemäe tee – aga Türnpuu tee üks lõiguke lõikab eravalduse serva. Eraomand on aga Eesti riigis püha. Palju püham kui inimeste ühine heaolu ja turvatunne.
Miks just Tuulnasse tahetakse ehitada, kui siin on ainult probleemid? Sellelegi teavad vastust küla kauaaegsed elanikud Maire Edel ja Silja Saar: pikaajaliste meteoroloogiliste andmete põhjal on Tuulna üks kümnest kohast Eestimaal, kus sajab kõige vähem ja on päikest kõige rohkem. Ka on kaunis Klooga rand siit kiviga visata. Vene ajal olla siia suvilakrunte saanud ainult kõrged ja ilusad inimesed.
Arendaja tekitab küsitavusi
Kuna arendusega kardetakse Tuulna külas olemasolevatele probleemidele veel lisa kasvavat, on välja uuritud ka arendajaks hakkaja. Selleks on Forest Capital OÜ. Forest Capitali enda nimest on tuntum ettevõtte ühe osaniku, David Pärnametsa nimi. Paraku küll mitte ettevõtja ja arendajana, vaid mitme meie tuntud lauljanna saatjana.
Fotod Ülo Russak Forest Capitali enda aastaaruanne on veelgi vähemütlev, ettevõtte muljetavaldavat majandustegevust ei näita. Vastupidi. Forest Capital OÜ on kahel viimasel aastal ainult kahjumit teeninud. Tavaliselt räägitakse arendajaga läbi, mida võiks see pakkuda kohalikele inimestele tekitatud ebamugavuste eest. Sisse seada ühisveevärgi? Rajada kergliiklusteed?
Mida sa räägid arendajaga, kes iseendagagi hästi hakkama ei saa, teatakse Tuulna külas. Nii et Tuulna külas, päikesesaarel, ei paista muresid vähenevat. Pigem tuleb neid juurde.
Erik Ruuben, Lääne-Harju valla abivallavanem: kaitsemets ei lakka olemast
Kas kaitsemets, mis oli märgitud kunagise Keila valla üldplaneeringus, on tänaseks Tuulna küla ümber kaotanud oma tähtsuse ja see lakkab metsana olemast ja metsa asemele tuleb uus elamurajoon?
Lühike vastus – kaitsemets ei lakka olemast. Pikem selgitus – segadust tekitab see, et inimesed on omistanud üldplaneeringus kasutatava kaitsemetsa terminile hoopis teistsuguse tähenduse, mis sarnaneb looduskaitseala režiimiga. Reaalsus on, et sellise tingmärgiga üldplaneeringus tähistatud metsa-aladel on metsamajandamise puhul kehtestatud erinõuded.
Hoonestamise kavandamisel on piirkonnas veel omakorda üldplaneeringus nõue, mis ütleb, et metsaalale rajatavate väikeelamute kruntidel on säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus vähemalt 75%. Detailplaneeringuga oleme ette näinud, et hooned tuleksid rajatava tee äärde ning piirdeaedu on võimalik rajada ainult hoonestusala ümber.
Selliselt säilib suurem osa metsaalast ning aedade vahelt on ka peale hoonete püstitamist kõikidel võimalik vabalt läbi liikuda. Mõistlikult suhtudes on tegemist hea kompromissiga, kus tagatud on nii maaomaniku huvid kui ka avalikud huvid. Ehitised paigutatakse nii, et suurem osa metsast säilib ka tulevikus.
Kas on tõsi, et Tuulna külla võib jälle rajada lokaalse tähtsusega puurkaeve, samuti imbväljakuid? Et ka planeeritavat arendust hakkavad veega varustama puurkaevud, reovesi läheb aga septikutesse? Või imbväljakutesse?
Tuulna küla on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala. See tähendab, et reovett otse imbväljakusse kindlasti suunata ei tohi. Detailplaneeringuga on reoveekäitlus lahendatud kogumismahutite baasil. Minimaalne lahendus antud piirkonnas on reovee suunamine biopuhastisse. Biopuhastist väljuv puhastatud heitvesi juhitakse edasi imbväljakusse.
Aga ka seda lahendust ei saa kõikjal kasutada, kuna immutamist ei saa teha näiteks alal, kus pinnaveetase on liiga kõrgel või asukohas, mis asub puurkaevule lähemal kui 60 m. Siit juba koorub välja, et komplekti puurkaev koos biopuhasti ja heitvee immutamisega saab kasutada kruntidel, mis on piisavalt suured, et nõutud kujad oleksid tagatud.
Millal Tuulna küla saab tsentraalse veevärgi ja kanalisatsiooni, nagu see on juba Laulasmaal, Keila-Joal või Türisalus?
Mitte lähiajal. Prioriteet on esimesena nõuetele vastavaks rekonstrueerida taristu olemasolevatel ÜVK aladel. Tuulna ja Kloogaranna puhul on raskendav asjaolu muidugi ka see, et kokku kogutavat reovett ei ole kuskile suunata. Avalikku Kloogaranda seda teha ei ole mõistlik, Klooga järve lisakoormist juhtida ei ole lubatud.
Piirkonnas olemasolevate suvilaühistute maadel on kruntide suurused keskeltläbi 1300–2500 ruutmeetrit. Neile ei mahu hästi ei puurkaevud ega puhastid. Sellise suurusega krundid ühisveevärgita (ÜVK) aladel ongi tegelikult sobilikud suvilate teenindamiseks, nagu need algselt olid ka mõeldud. Inimesed aga on asunud sinna elama aastaringselt.
Seda vald kuidagi takistada ei saa, kuid varem või hiljem leiab inimene, et aastaringselt nii väikesel krundil ilma ÜVK-ta ei ole mugav. Käesoleva planeeringuga sellist olukorda ei taaslooda. Kavandatav on pigem sarnane hajaasustustes ennast tõestanud toimivatele lahendustele.
