Paljud meist said 2022. aastal omal rahakotil valusalt tunda, kui meie sõltuvus imporditud maagaasist ja teistest fossiilkütustest viisid elektri börsihinnad enneolematutesse kõrgustesse. Mida ette võtta, et see ei korduks?
Tänagi ületab elektritarbimise maht soodsa kohaliku taastuvelektri tootmist. Selle pärast on Eesti tervikuna võtnud eesmärgiks toota kogu vajaminev energia 2030. aastal taastuvatest allikatest. Sellest teekonnast on praeguseks käidud kolmandik.
Tuuleenergia võimalused kasvavad
Selle ja tuleva aasta jooksul vabaneb 70% Eesti maismaast seni tuuleparkide paigaldamist takistanud kõrguspiirangutest, ilma et idapiiri kaitse saaks kahjustatud. Selle tulemusel kasvab tuuleenergia tootmisvõimsuste maht 700 MW-ni, mis annab meile juurde viiendiku tänasest elektritarbimisest.
Selleks, et teekond sajaprotsendilise eesmärgini saaks täies ulatuses läbitud, on vaja uusi võimsusi ehitada ning rajada tuuleparke.
Kevadel avaldatud Riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringust selgus, et Põhja-Eesti elanikest toetavad rohepöörde läbiviimist 55%. 7% ei osanud oma arvamust öelda ja üle kolmandiku inimestest üleminekut veel ei toeta. Rohepööre koos taastuvenergia arendamise, sealhulgas tuule- ja päikeseparkidega, on kahtlemata mitmekülgne teema. Sellele on otstarbekas natuke aega pühendada ja nö otsa vaadata, sest taastuvelektri tootmine ning tarbimine puudutab igat omavalitsust, ettevõtet ja elektritarbijat.
Vanad lõpetavad
Vanad soojuselektrijaamad lähenevad tasahilju oma eluea lõpule ja uute ehitamisesse pole enam majanduslikult otstarbekas investeerida. Biomassi kasutamist jätkame näiteks tõhusates koostootmisjaamades toasooja ja elektri saamiseks, aga selle mahu suurendamist piirab kestliku toorme kättesaadavus. Teistest riikidest kütuse ja energia impordi vähendamine jätab rohkem raha Eestisse ja vähendab välistegurite mõju meie energiasektorile. Kuid seda tuleb rakendada viisil, mis parandab ka varustuskindlust.
Tuuleturbiin erineb soojuselektrijaamast selle poolest, et elektri tootmiseks ei ole vaja põletada kütust. See tähendab, et peamine tuulepargi rajamise kulu on rajamine ise, lisaks hooldus. Selleks, et arendajad saaksid aegsasti sõlmida soodsaid kokkuleppeid investorite ja generaatorite tootjatega, soovib riik tuleval aastal välja kuulutada 8 teravatt-tunnise (TWh) mahuga tuuleenergia vähempakkumise. See tooks 2029. aastal turule 4 TWh maismaatuult ning 4 TWh meretuult enne 2033. aasta lõppu.
Seadusega on paika pandud, et vallas, kuhu rajatakse tuulepark, hakkavad saama konkreetset tulu nii kohalik omavalitsus kui ka elanikud.
Tuuleparkidega kaasneb rahaline kasu
Oluline on märkida, et tuulepargi rajamisega koduvalda kaasneb hulk kasu. Riik on sätestanud rahalise kompensatsiooni maksmise määrad tuulikutasu näol. Seadusega on paika pandud, et vallas, kuhu rajatakse tuulepark, hakkavad saama konkreetset tulu nii kohalik omavalitsus kui ka elanikud. Kui teie piirkonda rajataks näiteks üheksa tuulegeneraatoriga park, tooks see omavalitsusse lisatulu suurusjärgus 80 000 eurot aastas ning see ei mõjuta kohalikele omavalitsustele tasandusfondist tehtavaid väljamakseid. Seda tuulikutasu hakkab maksma tuulepargi arendaja, mitte riik. Seda makstakse kord kvartalis, alates ehitamise algusest. Lisaks tuulikutasule võivad kohalikud elanikud ja omavalitsused leppida arendajaga kokku täiendavaid viise, kuidas tuulepargi ehitamise ja töö perioodil seda endale vastuvõetavamaks muuta.
Tuulikutasudest laekub pool kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja teine pool tuulikute mõjualas elavate elanike kontodele. Tuulikutasu saavad inimesed, kes elavad kuni 250-meetristest tuulikutest kuni 2 km kaugusel ja üle 250-meetriste tuulikute puhul 3 km raadiuses. Kui tuulikupark luuakse alale, mille läheduses elanikke pole, jääb kogu tulu kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Samuti aitab tuulepark meelitada kohalikku omavalitsusse ettevõtjaid ja seega töökohti, mis omakorda elavdab kohalikku kogukonda. Ettevõtjad otsivad üha rohkem võimalusi oma tegevuse keskkonnajalajälje vähendamiseks – seda praktilisel põhjusel, kuna kestlikumad ettevõtjad saavad parematel tingimustel laenu ning lisaks on see ka hea müügiargument. Loogiliselt võttes kolivad ettevõtted sinna, kus energia ja muud vajalikud ressursid on lähedal.
Kohalik tuulepark tagab energiakindluse
Koduvalla tuulepark tagab kohalikele elanikele ja ettevõtjatele energiakindluse ning annab võimaluse tarbida elektrit soodsama hinnaga. Lisaks riiklikult kehtestatud tuulikutasule on mitmetes kogukondades sõlmitud arendajatega just oma piirkonda hõlmavaid sobivaid kokkuleppeid näiteks elektrihinna, elektri otseliini või muude soodustuste saamiseks. See toob kulud alla ja aitab tagada ka energiasõltumatuse – kui kuskil kaugemal ilmneb probleem, jääb kohapeal ikkagi toas tuli põlema ning tuba soojaks.
Tuuleparke luues arvestatakse muidugi ka kohalike eripärade ja kaitsmist vajavate loodusväärtustega. Selleks viiakse läbi põhjalikud eelanalüüsid ja vähendatakse kahjulikku mõju nii palju kui võimalik.
Siinkohal on oluline roll Keskkonnaagentuuril, kelle ülesanne on leida potentsiaalselt sobivaimad alad tuuleparkide arendamiseks valdavalt riigimaadel suurusega üle 10 km2. Sõelale on jäänud 22 uuringuala üle Eesti, sealhulgas ka Harjumaal Kose ja Lääne-Harju vallas. Et selgitada välja tuuleenergeetika arendamisel tekkiva mõju ulatust elusloodusele, on riik tellinud taimestiku, lendorava, nahkhiirte ja linnustiku uuringud. Eesmärk on looduse ja majanduse koosluse vaates välja sõeluda kõige vähem probleemsed alad. Analüüsis on juba arvestatud kitsendustega, mis tulenevad inimtaristust ja looduskaitsest. Kindlasti peab tuulikute asukohavaliku edasisel kavandamisel arvestama ka kohaliku tasandi eripäradega.
