Aastaks 2030 on riigil eesmärk, et Eestis toodetaks sama palju rohelist elektrit kui tarbitakse. Selleks, et tuuleparkide menetlustoimingud oleksid sujuvad ning parke saaks püstitada kiiresti, teeb Kliimaministeerium ettepaneku seaduse muudatusteks ja rahastab tegevusi lubade väljastamise kiirendamiseks.
„Soodsast taastuvenergiast ja lihtsatest menetlustoimingutest peab saama Eesti majanduse oluline konkurentsieelis,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.
Minister selgitas, et 2030. aasta roheenergia tootmise eesmärgi saavutamiseks peame aastas tootma 9.4 TWh rohelist elektrit.
„Praegu toodetakse Eestis taastuvatest allikatest ligikaudu 3 TWh. Sel aastal on ettevõtted langetanud otsused veel lisaks 2.3 TWh taastuvelektri tootmise rajamiseks, mis jõuab turule järgmise kolme aasta jooksul,“ täpsustas Michal. See tähendab, et pool tööd vajaliku eesmärgi täitmiseks on tehtud.
Ta lisas, et energeetikavaldkonnast kogutud andmete järgi on taastuvenergia arendajatel arenduste portfell ligilähedaselt piisav 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks. Valitsuse seatud taastuvenergia ekspordi eesmärkide ja tulevikus lisanduva tarbe jaoks tuleb valitsuses arutada mereparkide rajamise võimalusi. Analüüsi selle kohta esitab Kliimaministeerium oktoobris.
„Kui paljud neist projektidest teoks saavad sõltub sellest, kui võimekad on erinevad menetlustega tegelevad osapooled,“ lausus Michal.
Riigi võimekuse kasvatamiseks on ministeerium tänavu suunanud 31 miljonit eurot. Nende vahenditega suurendatakse Keskkonnaameti jõudlust tuuleenergia projekte kiirelt menetleda, et kõik menetlusetapid saaksid läbitud kaks korda seaduses ettenähtust kiiremini. Otsitakse tuuleenergia arendamiseks uusi riigimaadel asuvaid alasid, mille hoonestusõigus müüakse 2024. aastal arendajatele. Lisaks toetatakse kohalikke omavalitsusi tuuleparkidega seonduvate planeeringute ja lubade kiiremal menetlemisel. Ministeerium on otsustanud anda ka enam kui 40 miljonit eurot elektrivõrkude taastuvelektri vastuvõtuvõimekuse kasvatamiseks.
Täna kiitis valitsus heaks ka taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu, millega muudetakse meretuuleparkide sünd lihtsamaks, sest bürokraatiat jääb oluliselt vähemaks.
Praegu on meretuulepargi rajamiseks vajalik taotleda kolme erinevat luba: hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ja ehitusluba. Nüüd luuakse eraldi meretuulepargi hoonestusloa menetlus, mis ühendab edaspidi kõik kolm mainitud luba. Lisaks tõhustatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust tervikuna, seda nii taastuvenergiarajatiste kui ka teiste projektide jaoks. Peamiste muudatustena optimeeritakse KMH tervikprotsessis menetlusetappe ja kaotatakse dubleerivate KMH eelhinnangute andmise kohustus.
Samuti luuakse eelnõuga erisus taastuvenergiarajatiste ajakohastamise projektidele. Erisus võimaldab vajaliku tegevusloa koos KMH läbiviimisega väljastada kolme kuni kuue kuuga.
