Saue vald tahab Laagri alevikku Tuulemurru tänavale ehitada 525 meetri pikkus kergliiklustee. Sugugi mitte kõik tänava elanikud ei ole sellest vaimustuses, kartes liikluskoormuse kasvu ja kodutänava muutumist läbisõiduhooviks. Kergtee vastased on valla kaevanud Tallinna halduskohtusse.

Ehkki kergliiklusteede ehitamine on üleüldine trend, ei laabu kõik alati lepase reega. Nii kaebasid 11 Laagri aleviku Tuulemurru tänava elanikku käesoleva aasta 31. mail Saue valla Tallinna halduskohtusse, sest nad ei ole rahul sellega, kuidas vald nende kodutänavale kergteed rajada soovib.

Kaebajateks olid Siiri Kask, Udo Viira, Harald Tehver, Kai Haldre, Tarmo Reitsnik, Peeter Seestrand, Kristel Hook, Kristel Jüristo, Katrin Laaniste, Katren Miil, Olav-Johannes Renter. Asjaosalised võtsid end esindama Urmas Arumäe advokaadibüroo.

Kust king pigistab?

Kaebuse ajendiks oli Saue vallavalitsuse 22. jaanuari 2020 korraldus määrata projekteerimistingimused Laagri aleviku Tuulemurru tänava kõnnitee ehitusprojekti koostamiseks. Kaks kuud varem olid vald ehitustöödeks kavandanud vahendeid summas 64 800 eurot.

Kaebajate hinnangul “Tuulemurru tänava jalgtee ei vasta projekteeritud kujul väljakujunenud keskkonnale, on vastuolus isikute õiguste, avaliku huvi ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku avaliku vahendite kasutamise põhimõttega”.

Kaebajad leidsid ka, et projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda. Kaebusest kumas läbi mure, et kavandatav jalgtee muudab Tuulemurru tänava transiittänavaks ja toob kaasa liiklustiheduse suurenemise.

“Kõrvaltänavate kasutamisega ja Tulemurru tänava liiklustiheduse ja -koormuse vähendamisega on võimalik projekteerimise aluseks olev probleem lihtsasti ära lahendada ning puuduks vajadus algatada koormavat ja kulukat projekti,” arvasid kaebuse esitajad.

Märkimist väärib nüanss, et kuigi Tuulemurru tänava kergtee vastased kasutasid argumendina avalikku huvi, olid nad samas ise 1. juunile kavandatud avaliku arutelu toimumise vastu. “See võimaldab tänava elanikke küsimuses, kummale poole tänavat rajada jalgtee, omavahel tülli ajada ning asja olemuselt tähelepanu kõrvale juhtida,” põhjendasid nad.

Kergliiklustee vastuargumendina on kasutatud isegi seda, et aia ääres elavad vaskussid, keda ei tohi häirida.

Harju Elu kontakteerus telefoni teel mitme Tuulemurru tänava kergliiklustee vastasega, kuid ajakirjaniku üllatuseks hakkasid nad põhjuseid otsima, miks mitte näost-näkku kokku saada. Küll olid vaba vestluse vormis valmis olukorda selgitama kergtee pooldajad.

Pooldajate argumendid

“Tegelikult on niimoodi, et minu abikaasa ja mina isegi nõudsime seda, et kergliiklustee siin oleks, arvestades seda, et piirkonnas avatakse peagi kaubanduskeskus, meelelahutuskeskus ja on uus kool,” ütleb Tuulemurru tänava elanik Mari Mölder.

“Siin liigub väga palju lapsi, noori, aga ka täiskasvanuid, sealhulgas kärudega emasid. Kõik hakkavad ju siitkaudu käima. See peab olema turvaline. Ka meie lapsed käivad koolis. Tuulemurru tänav on väga tiheda liiklusega tee,” arvab Mölder.

Naine kolis Tuulemurru tänavale pooleteist aasta eest. Tema peres sirgub kaks last, kes lähevad sügisel 2. ja 4. klassi. Naabriks oleval Kalev Koitmäel veel last ei ole, kuid kõigi eelduste kohaselt saab ta isaks novembri lõpus.

Kalev Koitmäe koeraga kodumaja ees. Fotod Andres Tohver 

Tuulemurru tänaval on kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis. “Mõni üksik võib-olla sõidab siin kolmekümnega. Siin sõidavad suured rekkad ja kallurid,” räägib Mölder.

“Tänava mõlemas otsas on ju kirjas, et suured autod ei tohi siin sõita, aga ikka käivad,” arvab Koitmäe. Tema sõnul läbib Tuulemurru tänavat keskmiselt 1500 autot päevas. “Ainult kümme protsenti nendest, kes siin sõidavad, jälgivad lubatud sõidukiirust. Kõige kiiremad sõidavad 70–80ga.”

“Ei ole normaalne , et siin teel, mis on nii suure liikluskoormusega, ei ole kõnniteed,” ütleb Mölder. “Nendel inimestel, kellel ei ole väikesi lapsi, on muidugi ükskõik.”

Mölderi sõnul on kergtee vastastega üritatud kompromissi leida. Kui esialgu kavandati Tuulemurru tänava kergliiklustee tervenisti tänava põhjaküljele, siis nüüd on selle idaots kavas rajada tänava lõunaküljele.

“Mis saab ühe kõnnitee vastu olla? Inimesed hakkavad siit kõndima. Kas siis on parem, kui kõnniteed ei ole?“ imestab Mölder. “Tuleb vallast aru saada. Mingi lahendus tuleb ju leida.”

Koitmäe sõnul on üheks probleemiks Veskimöldre 2 arendus Alliku külas. “Paar aastat tagasi hakati sinna krunte müüma. Pärast seda on liiklusvoog Tuulemurru tänaval suurenenud, sest see on ainukene tee, mis läheb Veskimöldre 2 arendusse otse.”

Probleemiks on veel, et kohtusse on kaevatud ka ringtee projekt, mis viiks liikluse Veskimöldrest mööda. “See on juba 11 aastat kohtus,” laiutab Koitmäe käsi.

Vallavanem ettevaatlik

Kohtulahendit Tuulemurru tänava kergliiklustee osas loodetakse 25. augustil. Seetõttu on Saue vallavanem Andres Laisk kommentaaride andmisel ettevaatlik.

“Teehoiukavas on ehitusaastaks 2021, valmimise kuupäeva ei ole määratud veel. Projekteerimine on alles pooleli, ehitajat veel ei ole,” teatab Laisk Harju Elule.

“Väga paljud inimesed peavad teed oluliseks ja saavad tee vajalikkusest aru. Osadel inimestel on oma seisukoht. Kuna valla vastu on esitatud ka tee ehitamisega seoses kohtuasi, siis ei pea mõistlikuks siin mingeid hinnanguid anda,” lõpetab Laisk.