Viimastel aastatel on turismi arendamisele Harjumaal pööratud suurt tähelepanu: Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) juures töötava nõuniku Hülle Saartsi ülesandeks on kordineerida turismi arengut. Millised on tulemused?

Kuidas on kasvanud Harjumaad külastavate väliasturistide arvukus viimastel aastatel?

HEAKi nõunik, turismikonsultant Hülle Saarts: Viie aasta jooksul on Harjumaad külastatavate turistide arv oluliselt kasvanud: sise- ja väliskülastuste osakaal kogu Eesti turismis oli 2015.aastal vastavalt 8% ja 2,3%.
Harjumaad külastas 2015. aastal 87 000 välisturisti, 2014 oli see number kogunisti 111 000. Suure languse tingis vene turistide arvu vähenemine, kuid vene turistide arvu langus mõjutas kogu Eestit ja kogu Euroopat samuti. Samas saab positiivsena rääkida Läti turistide arvu kasvust. Kui 2011 käis Harjumaal natuke üle 3800 lätlase, siis läinud aastal oli see arv ligi 7000. Tasapisi kasvab ka saksa turistide arv.
Aga endiselt külastavad kõige rohkem nii Eestit kui ka Harjumaad Soome turistid. 2011. aastal ööbis meie maakonnas 43 336 ja 2015 juba juba 52 336 Soome turisti.

Eks võõrustajaile ole oluline ööbinute arv, ööbivad turistid jätavad ka paikkonda rohkem raha. Kui palju turiste Harjumaal ööbib?

Kui räägime välisturistide ööbimiste arvust, siis Harjumaa ilma Tallinnata on maakondade arvestuses 6. kohal Tallinna, Pärnu linna, Tartu linna, Ida-Virumaa (koos Narva linna, Narva-Jõesuu ja muude Ida-Virumaa linnadega) ja Saare maakonna järel.
Kui räägime siseturistide ööbimiste arvust, siis on Harjumaa 5. kohal.

Kui palju külastajatest jääb Harjumaale ööbima?

Tavapäraselt enim Eestisse saabuvaid turiste külastab Tallinnat ja ööbib Tallinnas. Harjumaad külastanud siseturistidest ööbib pealinnas 16-17%, välisturistidest isegi 65,5%. Me võime teha mida iganes, aga need numbrid kalduvad kasvavas tempos üha enam Tallinna poole. Seda võib pidada ka normaalseks, kuna turist tahab ikka sinna, kus on rohkem huvitavat näha ja kõike võimalik teha.
Olgu siin toodud ka väike ajalooline võrdlus. Harjumaal oli 2011. aastal ööbimisi kokku 94 476 ja 2015. aastal 249 557. Need numbrid kõnelevad, et viie aasta jooksul on oluliselt kasvanud meil ööbivate turistide arv. See number võiks muidugi palju suurem olla, kui turismiettevõtjad omavahel rohkem koostööd teeksid.
Harjumaad külastab küll kordades rohkem turiste kui siia ööbima jääb, aga statistika tugineb ööbivatele turistidele Selle tõttu pole konkreetseid arve, kui palju turiste tegi Harjumaale ühepäevase visiidi, sest sellekohase uuringu (mobiilpositsioneerimise) tegi EAS viimati 2011. aastal. Siis oli Harjumaal külastuste arvult esikohal Viimsi vald, kus positsioneerimise hetkel viibis rohkem turiste kui näiteks Rakvere linnas.

Millised on turistide lemmikkohad Harjumaal?

Mitteametlikel andmetel on turistide lemmikkohtadeks Padise klooster (igal aastal külastab 20 000 – 30 000 turisti), Viimsi valla alla kuuluvad Prangli ja Naissaar, aga ka maalilised Keila ja Jägala juga.
Ettevõtetest külastatakse enim Viikingite küla, Vembu-Tembumaad ja Laitse Rally Parki. Muidugi ei saa külaliste vähesuse üle kurta ka Harjumaa spaad nii Viimsis kui Laulasmaal ning mõisad eesotsas kauni Keila-Joa mõisaga.
Uue atraktsioonina võiks märkida elamusspordikeskust Spot of Tallinn asukohaga Rae vallas.

Kui palju üks Harjumaad külastanud turist kulutab külastusel raha?

Ööbimise keskmine hind Harjumaal on 39-40 eurot inimese kohta, muus osas jään vastuse võlgu. Eesti Panga andmetel oli 2015. aastal turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordist 10,2%.

Kui suure osa turismist moodustab siseturism?

Siseturism Harjumaal moodustab 8% kogu Eesti turismist, mis teeb 162 344 veedetud ööd Harjumaa majutusettevõtetes.
Toon võrdluseks meie naabri ehk Rapla maakonna, kus turistid ööbisid 27 871 korral, või Hiiumaa (üks Eesti turismimagnetitest, siseturisti lemmikpaiku) 24 537 veedetud ööga.

Millistest riikidest meid enim külastatakse?

Tullakse enim Soomest, Venemaalt, Lätist, Saksamaalt. Käib ka rootslasi. Eks neid maid on ju veel, aga EAS statistikalahtrites on nad nime alla „ja teised“.

KOMMENTAAR
Hülle Saarts
HEAKi turismikonsultant
Tegutsemine Tallinna lähiümbruses – 50 kilomeetri raadiuses – annab Harjumaa turismiettevõtjatele suure eelise võrreldes kaugemate paikadega. Siin tegutseval ettevõtjal on võimalik püüda nii sise- kui välisturisti. Suvel, turismi kõrghooajal käib palju välisturiste. Nii saavad enamus Harjumaa puhkemajadest oma klientuuri suhteliselt lihtsa vaevaga, sest nõudlus on suur. Madalhooajaks panevad väiksemad teenusepakkujad aga uksed kinni. Vähe on neid, kes oma teenust aastaringselt pakuvad.
Suuremad majutusettevõtted, kus on väljaehitatud ka seminari- ja koolitusruumid ning kes tegutsevad aastaringi, ületavad madalhooaja, pakkudes teenust Tallinna ärifirmadele. Ja näib, et ka neil ei ole puudust klientuurist.
Peale majutus- ja seminariteenuse pakkujate on veel atraktsioonide omanikud või aktiivse tegevuse pakkujad (LaitseRallyPark, Vembu-Tembumaa, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, muuseumid). Neid jagub igasse Harjumaa nurka ja nad on reeglina atraktiivsed. Paraku puudub neil omavaheline koostöö ja suhtlus, mis on saanud paljuski probleemiks välisturistide Harjumaale toomisel.
EAS turundab Eestit erinevatel sihtturgudel (Soome, Saksa, Rootsi ja Venemaa on lähisihtturud) ja kaasates oma tegevustesse vaid neid, kes on valmis koostöös teiste omataolistega neile partneriks tulema, üksikuid ettevõtjaid reeglina ei kaasata.
Hea näide koostööst on Ida-Viru turismiklaster, kel on konkreetne strateegia, mille järgi klaster tegutseb ja langetades otsuseid, millistel sihtturgude reklaamikampaaniates osaleda, milliseid pressiesindajaid vastu võtta jne. EAS on kaasanud klastri oma tegevustesse, sest nad on konkreetne partner, kellega on võimalik koostööd teha ning täna on näha, et mõne aastaga on Ida-Virumaal turistide arv kasvanud väga jõudsalt – sellest turistides veidi hirmu tekitanud piirkonnast on saanud tänaseks tõeline turismimagnet.
Väga tahaks loota, et ka Harjumaa turismiettevõtjad suuremale koostööle jõuaksid, et olla tugevaks partneriks EASile välisturgudel turundamiseks.

ARVAMUS
Toimetus palus turismi arengu osaas Harjumaal arvamust avaldada ka meie turismimagnetite ärijuhtidel

AGE LEEDO
Keila-Joa lossi ärijuht

Kui palju külastati Keila-Joa lossi lõppeval turimishooajal?
Keila-Joa lossi Schloss Fall teenuseid kasutas möödunud suvehooajal (maist augustini) ligi 12 000 külastajat. Aasta algusest on see arv ca 18 000. Selle arvu sees ei ole need külastajad, kes naudivad meie lossi hoovi ja pargi ilu. RMK andmetele tuginedes võime arvata, et külastatvus suvehooajal jääb 100 000 inimese kanti.

Kas külastajate arv on viimastel aastatel kasvanud?
Võrreldes 2015. aastaga on külastatavuse tõus 15%.

Kas tunnetate, et turismi arengus on teil kasu EASist või Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest?
Otsest kasu EASi ja Harjumaa Ettevõtluse- ja Arenduskeskuse tegevusest me tundnud ei ole, aga nende töö Harjumaa turundamise osas võib olla kaudselt meile mõjunud.

Kas veel midagi?
Külastajaid ainuüksi hoonega ei meelita, seega oluline on pakkuda lisaväärtusi. Keila-Joa lossis on selleks näitused: püsinäitust (lossi ajalugu), külalisnäitused (erinevate kunstnike tööde eksponeerimine), restoran Cher Ami, butiikohotell Schloss Fall.

HELI NURGER
SA Padise Muuseumid ärijuht
Padise klooster on kindlasti üks külastatavamaid objekte Lääne-Harjumaal, kuid külastajate kohta arvestust me ei pea, kuna kloostrivaremed on avatud ööpäevaringselt kõigile saabujaile. Padise klooster on saanud EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetuse, et klooster lõpuni konserveerida ning muuta see interaktiivseks külastuskeskuseks. Hiljemalt 2019. aasta lõpust saame hakata ka täpsemaid külastajanumbreid ütlema.

JAAN ALVER
Keila valla vallavanem

Keila valda külastavate turistide kasv on igati ootuspärane suundumus. Seda trendi toetavad nii vallas tegutsevate ettevõtjate, vallavalitsuse enda tegevus kui ka ühine koostegevus.
Oluline on see, et nii vaatamist, kuulamist ja osa saamist jagub Keila vallas igale maitsele – klassikalisest muusikast rock-muusikani, ajaloolisi vaatamisväärtusi, teatrietendusi, sportlikku tegevust lohesurfist golfini välja.
Kahtlemata on üheks meie turismi nurgakiviks korrastatud mõisahooned oma kultuuriprogrammiga. Keila-Joa lossis, Kõltsu ning Ohtu mõisas on suvehooajal pidavalt midagi toimumas. Lisaks toimub vallas erinevaid rahvusvahelisi spordivõistlusi golfis, ratsutamises ja purjetamises. Loomulikult tõmbab aastaringselt Laulasmaa Spa puhkajaid ja konverentsituriste.
Sel suvel oli varasemast paremas korras Kloogaranna rand, mis hakkab taas suvitajate seas populaarseks muutuma. Tulevikus aga saab ilmselt valla üheks maamärgiks rajatav Arvo Pärdi keskus.
Tänavu kevadel olime esimest korda väljas turismimessil Tourest, kus Keila valla eriväljanne – turismileht – osutus külastajatele nõutud kaubaks.
EAS ja HEAK on meile olulised koostööpartnerid, kelle kaudu saame tuge valla infrastruktuuri parendamiseks, mis mõjub kindlasti positiivselt üha suurenevale turistide arvule.