Tänavu jaanuaris alanud Riisipere-Turba raudteelõigu ehitus on valmis ning 8. detsembril alustavad Elroni elektrirongid kuuel kilomeetril ka regulaarset liiklust. Kas lähiajal raudtee ehitus jätkub, pole praegu teada. Küll aga on liini projekteerimiseks riigieelarve eelnõus raha olemas.
Ehitus vanal raudteetammil algas raadamistöödega tänavu jaanuaris. Edasi rajati muldkeha ning rööbaste paigaldamiseni jõuti 6. juunil. Tänaseks on 6,1-kilomeetrine raudteelõik koos kontaktliiniga valmis ning seda juba septembrist. Peaprojektijuhi Urmas Leinfeld ütles, et toimetamine enne ehitust algas juba 2017. kevadel, kui koostati eskiisprojekt ja algatati hanke keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. “Keskkonnamõjude hindamine õnnestus läbi viia väga kiiresti, juulis 2018 ehk kümme kuud peale hindamise algatamist tunnistati KMH lõpparuanne vastavaks. Veebruaris 2018 algatasime riigihanke raudtee projekteerija leidmiseks, raudtee projektid valmisid oktoobris 2018 ning raudtee ehitusload väljastati detsembris,” meenutas projektijuht rajamistöid.
Mullu oktoobris sõlmiti projekteerimis-ehitusleping Elektrizace železnic Praha AS-iga Riisipere uue veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks. Aga detsembris sõlmiti koguni kolm peatöövõtu lepingut. “Need olid lepe Turba ooteplatvormi projekteerimiseks-ehitamiseks AS-ga GRK Infra, lepe raudtee ja rajatiste ehitamiseks GoTrack OÜ-ga ja leping Riisipere-Turba kontaktvõrgu projekteerimiseks-ehitamiseks ühispakkujatega Winco OY/ AS GRK Infra,” loetles Leinfeld.
Väga kiire rong
Ehitustööd lõppesid septembris. Tänaseks on läbi ka EL-i vastavushindamine ja käimas viimaste kasutuslubade väljastamine. “Novembrikuu jooksul paigaldatakse ja testitakse ka ülesõitude automaatika ning ühendatakse see Riisipere jaama uue liiklusjuhtimissüsteemiga. Need tööd teeb Mipro OY. Lõplik eelarve ilma käibamaksuta on ligi 7,72 miljonit eurot,” selgitas mees. Projektkiirus lõigul Riisipere-Turba on 140 km/h. Regulaarliikluse avamine on plaanitud 8. detsembrile.
Mis saab edasi ning millal ehitus Haapsalu suunas jätkub? “Riigieelarve on parlamendi menetluses, eelnõus on 2 miljonit eurot projekteerimiseks. Kui eelarve detsembris vastu võetakse, tuleb moodustada projektimeeskond, hankida omavalitsustest projekteerimistingimused, teostada vajalikud uuringud ja alustada projekteerimistööde ning maade omandamisega,” kirjeldas Urmas Leinfeld. Tema sõnul on planeeritud on mitmeid raudtee õgvendusi ning Haapsalu kandis on uue trassi ees erakinnistud. Nende protsesside kestvuseks on plaanitud ligi kaks aastat. “Ehitusotsus sõltub valitsuse otsustest peale projekteerimise lõppu,” vastas mees.
Kas ehitusel saab kasutada vana muldkeha ning sildu ja viadukte? “Täpsema vastuse saab anda peale uuringuid. Kui olukord on analoogne Riisipere-Turba lõiguga, siis tuleb rajada uus muldkeha ja uued truubid-sillad. Loodetavasti on Palivere ja Haapsalu maanteeviaduktid heas seisukorras,” ütles Leinfeld.
Tunnevad rõõmu
Turba raudteepeatusest paarsada meetrit eemal töötab vanas elektrijaamas Eesti mootorispordi muuseum ehk MOMU. Selle eestvedaja ning hoidja Arno Sillat on raudtee avamise üle rõõmus. “Lokaalne riigi omanduses olev rongiliiklus hoiab alles elu keskustest eemal. Seda kogemust saame kogu Euroopast ja kaugemaltki. Turba asula on detsembri algusest saamas ka sellesse süsteemi, mis võimaldab elanikel ilma oma transpordivahendeid omamata liikuma saada,” arutles Sillat.
Teiselt poolt võimaldab see Sillati sõnul säilitada aktiivse elu paikades, kus kohapeal eri spetsialistidele tööd pakkuda ei ole, aga perel on sobiv elukoht olemas. Ka jäävad elama kohalikud teenusepakkujad, alates koolist, lasteaiast ning lõpetades erinevate töökodadega. “Sellesse ritta kuulub kindlasti ka MOMU, kuhu rongiliikluse taastamise järel pääsevad ka need inimesed, kellel puudub oma isiklik auto ning siiani toimiv ühistransport ei ole olnud sobiv,” ütles Sillat. Ta lootis ka edasise arengu peale, et ühel heal päeval on Tallinn ja Haapsalu taas rongiliiklusega ühendatud.
