Tallinnast Haapsalu poole sõites jõuab rongiga Riisipereni. Sealt edasi pole ei rööpaid ega liipreid, on vaid endine raudteetamm, mida üksikud kasutavad kergliiklusteena. Esimene raudteeta asula sellel trassil on Turba.

“Ma arvan, et see on hea mõte,” ütleb raudtee taastamise kohta Turbas elav koolipoiss Romet. “Seal saab näiteks telefoni laadida ja seal on wifi.”

Romet käib Tallinnas igal pühapäeval, aga peab kasutama bussi. Nimelt rööpad Riisipere ja Haapsalu vahel, kuhu ka Turba jääb, võeti üles juba 2004. aastal ja müüdi vanarauaks.
“Rong oli põhiliiklusvahend. Vahepeal käisin ainult sellega tööl,” meenutab treialina Tallinnas rassinud Heino Ots, kes praegu veedab Turbas pensionipõlve. “Oma masinat ei ole siiamaani ja bussiliiklus on, nii nagu ta on.”

Heino liikleb jalgrattaga, unistab aga endiselt raudtee taastamisest. “Kõigi kätega poolt. Et siia Turbani, aga kui Haapsaluni välja, noh seda ei unistagi.”
“Täitsa poolt. Üks asi on see, et jääb see igasugune tühi bussisõit ära. Sa saad siitsamast rongiga. Tund aega ja sa oled linnas,” agiteerib raudtee kasuks Turbas elav Rein Rebane, kes käib igapäevaselt Tallinnas ehitajaks.

Reinu arvates päästaks rong ta liiklusummikutest nii hommikul kui õhtul, seal oleks ka rohkem ruumi.
Rong aitaks lapsed kooli

“Tore oleks, kui tuleks raudtee,” arvab Juta Elias, kes teeb Tallinnas plastkaartidele trükke. Tema sõbranna Helo Soomann töötab Baltika Tayloris. Tallinnas käivad nad auto või bussiga, ent vahel teevad ka nii, et sõidavad Riisiperre autoga ning lähevad sealt edasi pealinna rongiga.

“No vaata, kui nüüd need riigigümnaasiumid tekivad, oleks õpilastel ka seal võimalik käia gümnaasiumiosas koolis. Näiteks Turbas on üheksa klassi ainult,” toob Juta välja täiendava argumendi raudtee kasuks. Juta laps õpib praegu Turba põhikoolis. “Praegu veel gümnaasiumiossa ei ole jõudnud. Varsti tuleb see valik teha, et kuhu edasi minna.”

“Võiks ikka taastada, kui võimalik, aga ega ma väga sellesse ei usu,” kahtleb Enel Pitk, kes töötab Tallinnas spetsialistina ja liikleb seni peamiselt autoga. Temagi lapsed õpivad Turba põhikoolis.
Mis saab Eneli lastest pärast Turba põhikooli lõpetamist, on üks suur küsimärk. “Lähim gümnaasium linnulennult on Keila. Transpordiga on suht kehva sinna saada. Tallinn jääks ikkagi eelistatumaks kohaks ilmselt.” Sinna tuleks lapsed saata marsaga, autoga, paigutada ühiselamusse või jättagi nad püsivalt Tallinna elama.

Seda, et raudtee ta laste probleemid lahendab, Eneli ei usu. “Võib-olla siis kümne aasta perspektiivis,” arvab ta, et raudtee taastatakse ehk aastaks 2025.

Raudteerööbaste kunagises asukohas lookleb hallikasvalge Läänemaa tervisetee, kus Kertu Loorents jalutab päevast päeva lapsevankriga. Beebi lapsevankris on kahekuune. “Selle üle mul oleks hea meel, kui see rong siia Turbasse ka sõidaks,” ütleb Kertu.

Mitu korda võiks Tallinna-Turba rong käima hakata? “No vähemalt kolm korda päevas. Siis hommikul, lõunal ja õhtul äkki,” arvab Kertu.

Endisel jaamahoonel, millest Kertu lapsevankriga möödub, märkab silm aga isevärki hambaga silti ning kirja “Dr Heli Tamm. Valu korral väljaspool vastuvõttu helistada 56 212 300.”

Omad vitsad peksavad?

Raudtee taastamise on võtnud omale südameasjaks Haapsalu ärimehed Koit Uus ja Veiko Tishler. Uusile andis impulsi rongisõit Rootsis üheteist aasta eest. Õigupoolest istus ta rongi vastumeelselt, sest oli lootnud, et äripartnerid viskavad ta limusiiniga ära

“Kui ma istusin Rootsis rongi, tegin arvuti lahti, hakkasin tööle, internetiühendus oli olemas ja kaks korda tõstsin ainult pilgu: kui käruga pakuti saia ja siis, kui öeldi, et Stockholm Centralen. Siis ma sain aru, et tegelikult tee pikkus, mis ma rongiga läbisin, oli null, sest ma ei raisanud sekunditki, ma sain kogu aeg tööd teha,” meenutab Uus ootamatult tärganud raudteevaimustust.
“Meie raudtee taastamise plaani motiveerib karjuv ebaõiglus, mis valitseb muude Eesti maakondade ning Lõuna-Harjumaa ja Läänemaa vahel. Teatavasti doteeritakse kogu Eestis reisirongiliiklust, ainsana, kuhu meie kõigi poolt maksudena kokkukorjatu ei jõua, on mainitud piirkonnad. Jutt käib muidugi mandri-Eestist,” selgitab Tishler.

Tishler jätab targu manimata, et Riisipere-Haapsalu lõigul võttis rööpad üles raudteelõigu erastanud Haapsalu mees Aarne Taal. Seda tunnistab Uus, aga ei ole Taali peale pahane. “Asi on selles, et nende rööbaste peal ei saanud sõita, need rööpad olid ajast ja arust. Sellesse infrasse ei olnud aastaid Eesti Raudtee poolt investeeritud.”

Samas möönab Uus, et raudteetammile tehti tervisetee, et Taal ka raudteetammi minema ei veaks.

Riigi 100. aastapäevaks

Esimese etapina tuleks Uusi sõnul taastada Riisipere-Turba lõik, mis on natuke üle kuue kilomeetri pikk.“ Turba on ju suur kooliga asula. Teeks selle jupi ära ja selle jupi peal me saaksime läbi mängida kõik kulud ja need kulud isegi halvima stsenaariumi järgi ei tapa meid ära.” Selle etapi maksumuseks hindab Uus 6,2-8 miljonit eurot.

Selle aasta aprillis majandus- ja taristuministriks saanud Kristen Michal on selle plaaniga kursis. “See on tõesti üks mitmest võimalusest. Ja seda on idee autorid pakkunud kui testvõimalust, et näha, kuidas reisijad liikuma hakkavad ning kuidas nad oma tegevusega ise hakkama saavad. Kindlasti arutame seda tõsiselt,” ütleb Michal.

Teise etapina valmiks Uusi väitel Turba-Haapsalu lõik, mis maksaks 35-40 miljonit eurot. Nii esimene kui teine etapp oleksid elektiraudtee.

Tishler täpsustab: “Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suhtumine meie plaani on ratsionaalne ja pragmaatiline, loodame lähimas tulevikus ka konkreetsete kokkulepete sõlmimist. Me korraldaks ise koos pankadega projekti rahastamise, riigilt soovime vaid pikka lepingut reisijateveo korraldamiseks.”
Michali sõnul on praegu jõutud idee faasist faktide ja arvandmete selgitamise faasi. Minister tunnistab, et hetkel puudub raudtee taastamise poliitiline otsus, ent see võib tulla juba uue aasta alguses: “Ministeeriumi soov on saada võimalikult täpne baas otsuse tegemiseks, sest maksumaksja raha kasutamises peab olema konservatiivne.”

“Meie lõppeesmärk on see, et vabariigi 100. aastapäeval sõita seda tähistama Tallinnast Haapsallu rongiga. Me oleme praegu selles graafikus,” väidab Uus, lubades suurejoonelise ehitusprojekti valmimist 24. veebruariks 2018.

Vaimusilmas näeb Uus, et omaaegse kolme tunni asemel sõidab rong Tallinnast Haapsallu siis vaid kuuekümne minutiga.