Novembris otsustas Tšehhi parlament näidata kollast kaarti rohepöördekavale „Eesmärk 55“. Teised liikmesriigid koos Eestiga jätsid selle võimaluse kasutamata.
Euroopa Liit (EL) on andnud liikmesriikide parlamentidele tööriista, mille kaudu tagada, et otsused tehakse liidu elanikele võimalikult lähedal. Seda selleks, et kaitsta nende ja ettevõtjate huve kõige paremini ning võtta arvesse kohalikke eripärasid.
Valdkondades, kus tegutseda võivad nii EL kui ka liikmesriik ise, peab EL eraldi näitama, et EL-i tasandil otsustamine toob tõhusama tulemuse. Teisiti öeldes saab liit tegutseda vaid siis, kui meede vastab lähimus- ehk subsidiaarsuspõhimõttele. Sellise töökorralduse eesmärk on vältida, et liit võtab liiga aktiivse rolli küsimustes, kus liikmesriikidel on õigus ja võimekus ise otsustada.
Lissaboni lepingu lisaprotokolliga 2 loodi rahvusparlamentidele menetlus, millega kontrollida, et Euroopa Komisjon ja seadusandja (Euroopa Parlament ja nõukogu) lähimuspõhimõttest kinni peavad ja kurjale teele ei lähe. Siit tõusetub ka riigikogu moraalne kohustus vähemalt kaaluda, kas neile saadetud eelnõu nendele nõuetele vastab. Kui tekib veendumus, et küsimuse peaks lahendama kohalikul tasandil meie seadusandja, võimaldab liidu õigus anda oma hääled nn kollasele kaardile.
Liikmesriikidel on võimalus anda Euroopa eelnõule kollane kaart
Menetlus on iseenesest lihtne. Europarlament ja komisjon saadavad oma eelnõud liikmesriikidele tutvumiseks. Rahvusparlamentidel on seejärel kaheksa nädalat, et esitada põhjendatud arvamus, miks eelnõu nende hinnangul lähimuspõhimõttele ei vasta. Selleks et tekiks kollane kaart, peab sellisele järeldusele jõudma vähemalt kolmandik liikmesriikidest.
Kui kolmandik liikmesriikide parlamendikodadest oleksid sama arvamust väljendanud, oleksid Euroopa institutsioonid pidanud eelnõu üle vaatama.
Paketis 55 räägitakse ka fondi loomisest, aitamaks madalama sissetulekuga inimesi, mis viitab arusaamale, et lisakulude valu jõuab eriti vahetult nõrgemate ühiskonnagruppideni. Kui kolmandik liikmesriikide parlamendikodadest oleksid sama arvamust väljendanud, oleksid Euroopa institutsioonid pidanud eelnõu üle vaatama. Seda ei juhtunud.
See ülevaatamine oleks võinud tähendada, et liidu seadusandja muudab oma pakutud eelnõud, arvestades liikmesriikide ettepanekuid. Alternatiivselt võiks selline ülevaatamine viia isegi selleni, et Euroopa seadusandja ei jätka eelnõu menetlemist ning töötab välja raamistiku, mis jätab rohkem ruumi liikmesriigi tasandil otsuste vastuvõtmiseks ja aitab paremini arvestada kohalikke huve.
Rahvusliku vaesumise pakett?
Lõpuks on võimalik, et ka teised liikmesriigid peale Tšehhi kontrollisid põhjalikult EL-i eelnõu kooskõla lähimuspõhimõttega, ent jõudsid järeldusele, et EL-i sekkumine on tõhusam ning jätsid seetõttu oma hääle kollase kaardi menetluseks andmata. Teisalt võib olla, et ülejäänud parlamendid jäid hoopis mugavalt pealtvaatajaks ega sekkunud kliimareformi elluviimisesse.
Rohepööre võibki olla hea näide selle kohta, et EL-i tasandil ühiselt tegutsedes saadakse tõhusam tulemus, kui liikmesriigiti eraldi toimetades. Jääb lootus, et paketi väljatöötamisel on eestlased täie tähelepanelikkusega Brüsseli koridorides asja juures ega jää passiivselt kõrvalt vaatama, kuidas suuremad riigid oma huve edendavad.
Kui väiksemad liikmesriigid valvsuse minetavad, võib rohepööre muutuda positiivsest unistusest eestlaste rahvusliku vaesumise paketiks. Riigikogult ootame aga valvsust ja julgust õigel hetkel ka kollane kaart lauale panna.
