Õhus hõljuvad lennukad visioonid tõmmata trammiliinid nii Viimsi kui Jüri alevikuni. On see teostatav? Millal plaanid võiksid realiseeruda?
Tramm hakkab sõitma Tallinna lennujaama 25. augustil 2017. „Koos haljastusega saab see oktoobri lõpuks valmis. Järgmine asi on meil reisisadama sidumine trammivõrguga,“ selgitab Tallinna Linnatranspordi ASi juhataja Enno Tamm.
Rae ja Viimsi vallavalitsus loodavad, et tulevikus jõuab tramm ka nende keskusteni. “Riik võiks siin abikäe ulatada ja Harjumaa kuldse ringi vallad ühendada trammiliinidega – Viimsi, Maardu, Rae, Kiili, Saku, Harku,” unistab Viimsi abivallavanem Oliver Liidemann.
Viimsi tramm
Liidemann meenutab, et juba kahe maailmasõja vahel kavandati trammiliini pikendamist Kadriorust Lillepi parki ehk alani, kus praegu paikneb Pirita Selver.
Viimasel kümnendil on nii Viimsi vallavalitsuses kui -volikogus arutatud trammiliini pikendamist Kadriorust Viimsisse. “Trammikoridor on Pirita teel olemas, ülekäigurajad on vaja vaid viia tunnelisse,” väidab Liidemann.
“Kas ikka on majanduslikult mõistlik sinna seda trammi hakata tõmbama,” arutleb Tamm.
Trammiliin asendaks praegu Kadriorg-Pirita-Merivälja suunalt sõitvad bussid 1a ja 114. Lõpp-peatus tuleks Fertilitase haigla või 2018. aastal avatava riigigümnaasiumi juurde.
Tramm sõidaks Viimsi valla territooriumil kolm kilomeetrit ühes suunas ja teist sama palju tagasi. “Viimsi oma eelarvega seda teha ei suuda,” tunnistab Liidemann.
Kadriorust kuni Viimsi piirini peaks trammiliini valmis ehitama Tallinna linn. “Seda ma väga mõistlikuks tegevuseks ei pea. Kuni Pirita Selverini on võimalik trammitee kanal teoreetiliselt tuua, aga see on ka kõik,” arvab Enno Tamm.
“Kui, siis võib-olla mitte mööda Pirita teed, vaid kuidagi mööda Pärnamäe teed või isegi läbi Jõelähtme valla Pärnamäe surnuaia tagant Muuga kaudu. See oleks ehituslikult tõenäolisem kui läbi ülimalt tiheasustatud Pirita keskuse,” arvab Tamm.
Tamme sõnul on elektritranspordi soetamis- ja püsikulud kõrged. Ka elab Viimsi ja Pirita regioonis väga palju inimesi, keda mingi nipiga isiklikust autost loobuma ei saa sundida. “Kas ikka on majanduslikult mõistlik sinna seda trammi hakata tõmbama,” arutleb Tamm.
Jüri tramm
“Rae valla ettevõtted vajavad oma töötajate jaoks kergrööbastransporti ja juba ammu on olnud see jutuks,” märgib Rae vallavanem Mart Võrklaev.
“Kuna Tartu maantee on juba linna piirist Ülemiste ristmikuni tipptundidel umbes, siis kindlasti on eelistatud selline ühistranspordi võimalus, mis olemasolevat teed ja ristmikku ei koorma,” arutleb Rae abivallavanem Priit Põldmäe trammi eeliseid.
“Rae vald on teinud ettepaneku Jüri-Tallinna trammikoridori ettenägemiseks maakonnaplaneeringus ja see on leidnud heakskiidu,” ütleb Põldmäe. Selleks otstarbeks on maad reserveeritud Tartu maantee lähistele.
“Järgmiseks sammuks on parima ja mõistlikuma lahenduse leidmine ja mõistagi rahastamise küsimused. Oleme vaatamas euroraha peale ja teeme täna ettevalmistusi võimaliku rahastuse leidmiseks,” selgitab Põldmäe.
“Lennujaamaga oleme sel teemal juba kohtunud ja nemad on oma uue rajatava parkimismaja rajamisel meie ideega arvestanud ning terminali ette vastava koridori trammi jaoks reserveerinud,” lisab Põldmäe.
“Trammitee lennujaamast edasi Rae valla suunas on ainult idee tasand. Samas ma arvan, et see oleks õige, sest tegemist on ju elektritranspordiga, rohelise transpordiga, kiire ühendusega,” ütleb Tamm.
“See võtaks hulga autokoormust maha Tallinna tänavatel, sest et ma usun, et terve rida Rae vallas elavaid inimesi siis kasutaks trammi. Ilmselt tuleks mingi pargi- ja-reisi süsteem seal luua, et inimesed sõidaksid autoga trammi lõpp-peatusse, jätksid auto sinna valvega parklasse,” räägib Tamm.
Tallinn eelistab muud
“Küsimus on rahas. Kuna trammiprojektid on alati väga kulukad, siis kui trammiliiklust arendatakse pealinnas, siis nemad vaatavad kõigepealt suuremate asumite katmist – Lasnamäe ja Haabersti,” väidab Liidemann.
“Võib-olla tõesti oleks mõistlik Mustamäele ta kunagi tõmmata või siis Tondilt pikendada Järve Selverini ja võib-olla sealt mööda Pärnu maanteed Nõmme kanti. Seda oleks võimalik teha vanu raudteetamme kasutades,” selgitab Tamm.
Tamme väitel ei ole Viimsi ja Jüri trammi projekte olemas. “On olemas visioonid, on olemas ideed, mõttevälgatused, aga mingit sisulist tööd nendes suundades ei ole tehtud. Kõigepealt tuleb ju poliitiline otsus langetada, ilmselt siis vabariigi valitsuse tasemel.”
“Tallinna Linnatranspordi AS ega ka Tallinna linn ei saa neid ju otsustada, kuna see on üle Tallinna administratiivpiiri. Tallinna linn ei saa ju Jüri alevikku või Viimsi valda minna trammiteed rajama,” ütleb Tamm.
On veel üks nüanss – haldusreform muudab omavalitsusi. “Mina ei tea, kuidas see Rae vald kujuneb, mis selle valla nimi saab olema või kellega ta liitub. See sama käib Viimsi valla kohta. Kes see teine pool võiks olla, kellega siis üldse läbirääkimistesse asuda? See ju puudub täna,” arutleb Tamm.
